Uht

Uht
Ухта (ven.)
Уква (komi)
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	77,187 ristitud
Pind	320 km²
Pämez'	Magomed Osmanov; (eloku 2016—)
Telefonkod	+7−8216-xxx-xxx
Avtokod	11, 111
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Uht (ven.: Ухта́, komi: Уква) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan keskuses. Se om Komin kahtenz' surtte lidn, alištub tazovaldkundan tobmudele oikti, Uhtan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

16. voz'sadal Moskvan ristitud löuziba da ümbrikirjutiba Venäman kivivoin ezmäižid purtkid Uht-jogen da sen ližajogiden pohjal. 18. voz'sadal ezmäine kivivoin samižedheotand radoi Uht-jogenno.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 kuti Čibju-žilo (ven.: Чибью) tedoidamha burauduz da samha kivivoid. Vl 1939 udesnimitihe sidä nügüdläižikš. Vl 1941 zavottihe sada londuselišt gazad industrialižel mahtusel Uhtan ümbrištos, se oli ezmäižen kerdan NSTÜ:s.

Vn 1943 21. päiväl kül'mkud žilole anttihe lidnan statusad. 1950-nzil vozil sauvoškanzihe veimid, sid' tegimid ümbriradamha kivivoid da londuselišt gazad. Nügüd'aigan kivivoin da gazan samižtegimišton projektirujad institutad oma keskitadud neciš lidnas.

Uhtan ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, transportiruind, ümbriradmine, sauvondmaterialiden tehmine.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Uht-jogen da sen Čibju-ližajogen randoil (Pečoran bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Uhtan territorii om sokaz da kukhikaz. Matkad Siktivkarhasai om 333 km suvipäivlaskmha, Sosnogorskhasai — 15 kilometrad suvipäivnouzmha.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om −0,5 C°, kezakun-elokun +12,4..+16,5 C°, tal'vkun-uhokun −13,8..−16,5 C°. Ekstremumad oma −49,0 C° (tal'vku, viluku) i +35,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −4,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +3,6 C° (tal'vku, uhoku). Voib panda halad kezal miččel taht kul (heinkun minimum om −0,4 C°). Paneb sadegid 553 mm vodes, enamba kezakus-elokus (66..71 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (26..29 mm kus). Mahusen kül'mdandan süvüz voib sadas 2,0..2,1 metrhasai, ei ole igähišt rougud.

Tobmuz

Kaik nell' lidnanvuittušt žilod i 13 muite žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho (om olmas vspäi 2006) Uht-lidnale ližaks. Sured žilod: Jareg (7657 rist. vl 2017, sadas kivivoid da titankivendoid), Vezižilo (6139 rist. vl 2017, sadas radijad) i Šudajag (3468 rist. vl 2017). Lidnümbrikon pind om 13 300 nellikkilometrad.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez', edel vn 2019 redukud oli Nevondkundan ezimez'. Edeližed Administracijan pämehed oma Aleksandr Busirev (Александр Бусырев, kül'mku 2015 — eloku 2016), Igor' Mihel' (radoi vn 2015 kül'mkuhusai). Lidnümbrikon Nevondkundan ezimez' om Aristarh Anisimov vn 2020 redukuspäi. Edeline Nevondkundan ezimez' om Grigorii Konenkov (reduku 2015 — reduku 2020).

Eläjad

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 591 ristitud, lidnümbrikon ristitišt oli 121 596 eläjad. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 79 899 ristitud, lidnümbrikon ristitišt oli 96 233 eläjad. Kaik 97 806 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 112 100 eläjad vl 1992, ümbrikon — 126 990 eläjad vl 2009.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,5 % vl 2010): venälaižed — 76,5 %, komilaižed — 7,5 %, ukrainalaižed — 3,9 %, totarlaižed — 1,0 %, vaugedvenälaižed — 1,0 %, azerbaidžanlaižed — 0,6 %, saksalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 3,3 %, rahvahuden ozutandata — 5,7 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid^[1] oma avaitud lidnas: Venäman jumalankodikundan uziden moknikoiden da hengenavaidusen kundlijoiden päjumalanpert', nell' jumalanpertid i koume časounäd.

Uhtan valdkundaline tehnine universitet^[2] da kahesa specialižen keskopendusen aluzkundad ratas lidnas.

Tedon da tehnikan pert'kulu, nell' sportkompleksad, jäpert'kulu, ujundbassein da dramatine teatr oma lidnas.

Transport

Avtobusad ühtenzoittas lidnan rajonid, lidnad ümbrišton eländpunktoidenke i Siktivkaranke avtotedme. Uht-raudtestancii om olmas «Kotlas — Vorkut»-raudtel vspäi 1942.

Civiline Uht-lendimport (УХТ / UCT / UUYH, 82,5 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase lidnan päivnouzmaiženno röunanno. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Piterha, Jamalha da Komidme.