kaasaegne

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

From kaas- +‎ aeg +‎ -ne.

Adjective

[edit]

kaasaegne (genitive kaasaegse, partitive kaasaegset, comparative kaasaegsem, superlative kõige kaasaegsem)

  1. contemporary
  2. modern
    Pakistani pealinn Islamabad on kaasaegne linn.
    Islamabad, the capital of Pakistan, is a modern city.

Noun

[edit]

kaasaegne (genitive kaasaegse, partitive kaasaegset)

  1. contemporary
    Käsu Hans oli Põhjasõja kaasaegne.
    Käsu Hans was a contemporary of the Great Northern War.

Declension

[edit]
Declension of kaasaegne (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative kaasaegne kaasaegsed
accusative nom.
gen. kaasaegse
genitive kaasaegsete
partitive kaasaegset kaasaegseid
illative kaasaegsesse kaasaegsetesse
kaasaegseisse
inessive kaasaegses kaasaegsetes
kaasaegseis
elative kaasaegsest kaasaegsetest
kaasaegseist
allative kaasaegsele kaasaegsetele
kaasaegseile
adessive kaasaegsel kaasaegsetel
kaasaegseil
ablative kaasaegselt kaasaegsetelt
kaasaegseilt
translative kaasaegseks kaasaegseteks
kaasaegseiks
terminative kaasaegseni kaasaegseteni
essive kaasaegsena kaasaegsetena
abessive kaasaegseta kaasaegseteta
comitative kaasaegsega kaasaegsetega