Kaali kraater
Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes). Lisaks 110-meetrise läbimõõduga peakraatrile on selle juures veel 8 väiksemat kraatrit.
Kõige uuemate ja täpsemate mõõtmistulemuste kohaselt hinnatakse kraatrite tekkeajaks 1530–1450 eKr.[1]
Kaali kraatri juurde on rajatud Kaali külastuskeskus.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Kaali kraater on 3 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 22 m ning kraatrit ümbritseb 4–9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidikihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40–60 m.
Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriidiumi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat[2]. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on kokkupõrke dateeringuks andnud 700 +/-200 aastat eKr (geoloog Ago Aaloe andmetel). See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites, asetades sündmuse ajalooliselt arenenud perioodi.
Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal.
Mõned vesiroosid, mis järves kasvavad, on sinna istutatud 2006. aastal.[3]
Reostamine
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2007 on täheldatud tendentsi, et sealkandis toimuvate pulmade käigus reostavad pidulised Kaali kraatrit.[4]
Kaali järv kohapärimuses
[muuda | muuda lähteteksti]Henriku Liivimaa kroonikas on mitmes kohas avaldatud kohamuistend, mille järgi eestlaste jumal Tharapita saabus Maale Ebavere mäe juurest ja maandus Saaremaal. Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud kultusehitisi – ringikujulised müürid peakraatri ümber. Samuti on avastatud kraatrist muinasesemeid. Eesti Rahva Muuseumi kogudes on rahvalaulud, kus räägitakse Saaremaa põlemisest ja mida teadlased seostavad mitte tavaliste tulekahjude, vaid edasiantud kujundite tõttu Kaali meteoriidiga.
Matthias Johann Eiseni muistendikogumikus "Esivanemate varandus" avaldatud kohamuistendi järgi oli Kaali järve kohal mõis, kus mõisahärra tosinast lapsest kõige vanem ja kõige noorem – poeg ja tütar – soovisid omavahel abielluda. Kirikuõpetaja ütles, et see on võimalik ja laulatas nad mõisas ära. Pärast laulatuse talitamist ei jäänud kirikuõpetaja pulmapeole, vaid kiirustas koju, käskides kutsaril kiiresti sõita ja keelates tal tagasi vaadata. Kutsar vaatas keelust üle astudes tagasi ja selsamal silmapilgul, kui ta tagasi vaatas, nägi ta mõisa vajumas maa sisse. Järele jäänud suur järsk auk, milles vesi alati sees on. Muistendi järgi tuleb mõis järves nähtavale iga aasta samal päeval, kui mõis ära vajus ja kaob mõne minuti pärast taas. Eiseni avaldatud tekst põhineb Valjala kihelkonna Lõve vallast kogutud muistendil, mille on saatnud J. Ratas 1896. aastal.[5][6]
Uurimislugu
[muuda | muuda lähteteksti]
1927. aastal uuris Ivan Reinwald, kas Kaalis leidub kipsi. Arvamuse kraatrite meteoriitse päritolu kohta avaldas 1928. aastal. Aastal 1935 leidis ta esimesed meteoriidikillud.[7] Kaali kraater on Euroopas esimesena avastatud meteoriidikraater.[8] Asva pronksiaegsest maalinnast on avastatud põlemisjälgi, mida on teadlased seostanud meteoriidiplahvatusega. Samuti on tuvastatud, et pärast põlemist on linn maha jäetud pikemaks ajaks.
Kaali järve käsitlusi teaduses ja kultuuris
[muuda | muuda lähteteksti]Lennart Meri oma teoses "Hõbevalge" ja mitmed teised uurijad (sh Vello Lõugas) on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast (ka muinassaarlaste sõjajumala Tharapita lendamisest Ebavere mäelt Saaremaale) või maailmarändur Pythease reisikirjadega.
Aastal 2003 valmis Urmas E. Liivi populaarteaduslik dokumentaalfilm "Kaali saladus".[9] ("Päikese kodu" [10]). Karja kiriku laes on näha imelikke märke, mis teadlased on arvanud kujutavat vigase jalaga päikest ja seostanud seda Kaali meteoriidiga.
Kaali kindlustatud asula
[muuda | muuda lähteteksti]1970. aastal avastati meteoriidikraatri kirdenõlval muinasaegne kindlustatud asula.
Pikemalt artiklis Kaali kindlustatud asula
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Losiak, A.; Wild, E. M.; Geppert, W. D.; Huber, M. S.; Jõeleht, A.; Kriiska, A.; Kulkov, A.; Paavel, K.; Pirkovic, I. (01.04.2016). "Dating a small impact crater: An age of Kaali crater (Estonia) based on charcoal emplaced within proximal ejecta". Meteoritics & Planetary Science (inglise). 51 (4): 681–695. DOI:10.1111/maps.12616. ISSN 1945-5100.
- ↑ Veski, S., Heinsalu, A. & Kirsimäe, K. "Kaali meteoriidi vanus ja mõju looduskeskkonnale Saaremaa Piila raba turbaläbilõike uuringu põhjal" (PDF). Eesti Arheoloogia ajakiri. Vaadatud 22.03.2009.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Liise Kallas. Kaali kraatris õitsevad Kuressaarest pärit vesiroosid. Oma Saar (interneti versioon), 17. juuli, 2007
- ↑ Pulmalised loobivad Kaali kraatrisse sodi. Delfi, 22. august 2007]
- ↑ Mattias Johann Eisen. Esivanemate varandus. Koostanud ja redigeerinud Herbert Tampere. Tallinn: Sinisukk 2000, lk 100–101
- ↑ Kaali mõisa järv. – Matthias Johann Eisen. Esivanemate varandus. II. Kodused jutud. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2002, nr 58.
- ↑ (arhiiviversioon) Geoloogilisi andmeid, Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal, muinas.struktuur.ee
- ↑ "Aaasta viimane Horisont: hapniku tootmine Marsil, vähemuskeelte elujõud ja Kaali mõistatuse lahendamine". Horisont. MTÜ Loodusajakiri. 18. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2018.
Juba pea 200 aastat tagasi alanud Kaali järve tekkepõhjuste uurimine oli esimene meteoriidikraatri avastamise lugu Euroopas.
- ↑ http://www.vesilind.ee/?2,22
- ↑ "Kaali kraatritest tehtav film jõuab Discovery ekraanile".
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Lennart Meri. "Hõbevalgem", 1984
- Reet Tiirmaa. "Kaali meteoriit", 1994.
- Vello Lõugas. "Kaali kraatriväljal Phaethonit otsimas", 1996.
- Marika Mägi. Kaali ja kultuurmaastik. Meteoriiditabamuse kajastusi arheoloogias ja folklooris. Tallinn, 2003.
- Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika 2011. Tallinn: Varrak, lk 10–11.
- Kaalijärv looduskaitse alla. Uus Eesti, 6. aprill 1938, nr. 96, lk. 3.
- Kaali järv – ainulaadne loodusime Euroopas. Uus Eesti, 10. aprill 1938, nr. 100, lk. 3.
- Eesti omapäraseim loodusnähtus – Kaalijärv. Päevaleht, 23. juuni 1939, nr. 168, lk. 5.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaali kraater |
- Kaali kraatrivälja 360° aeropanoraam / aerofoto
- Kaali Külastuskeskus
- Kaali. Eestimaa looduslikud pühapaigad. Eesti Instituut
- Earth Impact Database
- Kaali meteoriidikraatrid
- Kaali kraatriväli
- Uno T. Toru, "Päikese poeg hukkus Saaremaal", Maaleht, 27. november 2003
- Veljo Kuivjõgi, "Prantslased aitavad Kaali kraatri saladusi avastada", Meie Maa 12. september 2006 (viidatud läbi uudisteportaali saarlane.ee)
- Rita Loel, "Kaali järve äärde tuleb mälestusmärk Lennart Merile", Oma Saar, 31. märts 2009
- Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal, muinas.struktuur.ee
- "Osa Kaali meteoriitrauast võis lõpetada Šveitsi nooleotsas" ERR Novaator, 3. august 2023