Päriskonnalised

See artikkel räägib kahepaiksete seltsist, perekonna kohta vaata artiklit Konn (perekond).

---

Päriskonnalised
Litoria caerulea
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Kahepaiksed Amphibia
Selts	Päriskonnalised Anura Merrem, 1820
██ Konnade levila

Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.

Sõna "anuurid" tähendab kreeka keeles 'sabatud' (αν + ουρα 'saba'). Tõepoolest, üksnes mõnel päriskonnalisel on täiskasvanuna lühike saba, enamikul liikidel puudub see täielikult. Siiski on päriskonnaliste kullestel pikk saba, mis näitab, et päriskonnalised põlvnevad sabaga esivanematest.

Päriskonnalisi nimetatakse sageli lihtsalt konnadeks (laiemas mõttes, kitsamas mõttes peetakse konnade all silmas perekonda konn (Rana)).

Levik

Päriskonnalised on levinud kõigis maailmajagudes peale Antarktise. Nad puuduvad üksnes Põhja-Jäämere saartel ja rannikul ning mõnel ookeanisaarel, näiteks Uus-Meremaa Lõunasaarel. Nad vajavad eluks niiskust, mistõttu neid ei ela ka Saharas ega Araabia poolsaare põhja- ja keskosas, kus on nende jaoks liiga kuiv.

Eestis

Eestis elab päriskonnalisi 9 liiki, kolmest sugukonnast (kärnkonlased, mudakonlased ja konlased.

Fülogenees

Ürgseimate päriskonnaliste jäänused on leitud Põhja-Madagaskari alamtriiase ladestikust. Need kuulusid konnale Protobatrachus massinoti, kes oli umbes 10 cm pikk ja 16 selgroolüliga. Sealjuures olid kõik kerepiirkonna lülid peale esimese roietega (näiteks eeslohulistel ja võõriklohulistel puuduvad roided üldse). 3 sabalüli paiknesid lühikeste niudeluude vahel. Küünar- ja kodarluu, samuti sääre- ja pindluu polnud veel omavahel kokku kasvanud.

Välimus

Täiskasvanud konni iseloomustavad pikad tagajalad, lühike keha, varvastevahelised ujunahad, esiletulevad (enamasti suhteliselt suured) silmad ja saba puudumine, mis on olemas sabakonnalistel (Caudata).

Eluviis

Enamik konni on poolveelise eluviisiga, maapinnal suudavad nad kergelt liikuda kas hüpates või ronides.

Paljunemine

Tavaliselt arenevad nende munad, mis moodustavad klimpja olluse (kudu), vees. Nende vastsed, kes arenevad vees, hingavad lõpustega. Viimaseid kutsutakse (konna)kullesteks.

Toitumine

Konnad on karnivoorid: nad söövad lülijalgseid, rõngusse ja tigusid.

Krooksumine

Konnade üks iseäralikumaid tunnusjooni on eriomased häälitsused (krooksumine), mida võib kuulda nii päeval kui ka öösel, eriti aga kudemisperioodil.

Paaritumine

Konnade omapärast paaritusasendit kopulatsioonil nimetatakse ampleksiks.

Süstemaatika

Päriskonnaliste selts jaguneb kolme alamseltsi: Archaeobatrachia, Mesobatrachia ja Neobatrachia.

"Loomade elu" jagab päriskonnalised viide alamseltsi, lähtudes selgroolülide liigestumise iseärasustest: kaksilohulised (Amphicoela), tagalohulised (Opisthocoela), erilohulised (Anomocoela), eeslohulised (Procoela) ja võõriklohulised (Diplasiocoela). Raamat eristab 19 sugukonda ja 176 perekonda.

Sugukondi

• Alytidae
• Bufonidae – kärnkonlased
• Hylidae – lehekonlased
• Pelobatidae – mudakonlased
• Pipidae – kärgkonlased
• Ranidae – konlased

Vaata ka

• Eesti kahepaiksed

Välislingid

• Loodusaed: konnad