The Kills
- Mitte segi ajada ameerika rokkansambliga The Killers
| The Kills | |
|---|---|
 Laivis Heaven, London, märtsis 2011 | |
| Päritolu | Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid |
| Stiilid | indie rock, garage rock, blues rock, lo-fi |
| Tegev | 2010-praeguseni |
| Plaadifirma |
Domino Records Rough Trade Records RCA Records Dim Mak Records (endine) |
| Veebileht | www.thekills.tv |
| Koosseis | |
|
Alison "VV" Mosshart Jamie "Hotel" Hince | |
The Kills on briti-ameerika indie-roki bänd, mille asutasid ameerika laulja Alison Mosshart ("VV") ja inglise kitarrist Jamie Hince ("Hotel").[1]
Karjäär
Enne The Killsi moodustamist 2001. aastal olid nii Mosshart kui ka Hince mänginud mitmes ansamblis. Mosshart oli Florida punkbändi Discount[2] vokalist, Hince oli olnud selliste briti rokkbändide nagu Fiji, Scarfo ja Blyth Power[3] liige. Mosshart kohtas Hince'i Londonis ja veenis teda endaga koos bändi tegema. Hince oli alguses ideele vastu, kuid nõustus pärast seda, kui nad olid koos laule kirjutanud.
Kui Discount 2000. aastal lahku läks, kolis Mosshart Londonisse, kus Hince ja Mosshart hakkasid koos esinema nimede „Hotel“ ja „VV“ all. The Kills peab enda muusika otsesteks mõjutajaks bände Captain Beefheart, PJ Harvey, LCD Soundsystem, The Velvet Underground, The Fall, Patti Smith, Suicide ja Royal Trux, on muusikaväljaanded võrrelnud neid The White Stripesiga.
Diskograafia
Stuudioalbumid
- "Keep on Your Mean Side" (2003)
- "No Wow" (2005)
- "Midnight Boom" (2008)
- "Blood Pressures" (2011)
- "Ash & Ice" (2016)
- "Black Rooster EP" (2002
- "Fried My Little Brains" (2003)
- "Run Home Slow" (2005)
- "Black Balloon EP" (2009)
Singlid
- "Fuck the People" (2003)
- "Fried My Little Brains" (2003)
- "Pull a U" (2003)
- "The Good Ones" (2005)
- "Love Is a Deserter" (2005)
- "No Wow" (2006)
- "U.R.A. Fever" (2008)
- "Cheap and Cheerful" (2008)
- "Last Day of Magic" (2008)
- "Tape Song" (2009)
- "Black Balloon" (2009)
- "Willow Weep for Me" (Frank Sinatra kaver) (2009)
- "Satellite" (2011)
- "Future Starts Slow" (2011)
- "Baby Says" (2011)
- "The Last Goodbye" (2012)
- "Doing It to Death" (2016)
- "Heart of a Dog" (2016)
- "Siberian Night" (2016)
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited
- ↑ Roberts, David (2006). British Hit Singles & Albums (19th ed.). London: Guinness World Records Limited. Lk 301. ISBN 1-904994-10-5.
- ↑ Heller, Jason (29. aprill 2009). "The curious transformation of Alison Mosshart". AV Club. Vaadatud 1.11.2017.
- ↑ Britton, Amy (17. november 2011). Revolution Rock: The Albums Which Defined Two Ages (inglise). AuthorHouse. Lk 327. ISBN 9781467887113.
Välislingid
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:The Kills seisuga 1.11.2017.