Afekt
|
See artikkel räägib afekti mõistest psühholoogias; mõiste kohta filosoofias vaata artiklit Afekt (filosoofia); mõiste kohta karistusõiguses vaata Afekt (karistusõiguses); Deleuze'i mõiste kohta vaata Afekt (Deleuze) |
Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse on tunde või emotsiooni kogemus[1]. See on (tavaliselt) lühiajaline ja tormiliselt kulgev inimest tervikuna haarav tundmuseväljendus reaktsioonina mingile olukorrale. See on inimese enda seisukohast nii psühholoogiliselt kui ka füsioloogiliselt äkiline vastureageering.
Afektiga võib kaasneda pulsi, hingamissageduse ja vererõhu tõus, higistamine, värisemine, pisarad, adrenaliininõristus jm. Need reaktsioonid on iseloomulikud üldisele valmisolekuseisundile ega olene sellest, millise tundmusega on tegu.
Afekti vaadeldakse kas emotsiooni erijuhuna või eristatakse kui lühiajalisemat, tugevamat ja vähem keerukat. Varem on afektiks nimetatud ainult patoloogilisi seisundeid.
Afekt ei pruugi olla kooskõlas isiku kirjeldusega oma tundmuse kohta.
Afektiivne reaktsioon võib olla erineva iseloomuga:
- positiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks rõõmu väljendumine
- negatiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks raevu, viha, kurbuse, ärevuse, hirmu, ehmatuse väljendumine
Afektiivse reaktsiooni häired
[muuda | muuda lähteteksti]- apaatia, emotsionaalsed reaktsioonid puuduvad
- hüpopaatia, emotsionaalne reaktsioon on tuimenenud
- afektlabiilsus: reaktsioon pole stiimuliga kooskõlas, emotsionaalne reaktsioon vallandub väga kergelt ja muutub kiiresti
- ambivalentsus, vastandlike emotsioonide koosesinemine vastuseks ühele stiimulile
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Hogg, M.A., Abrams, D., & Martin, G.N. (2010). Social cognition and attitudes. In Martin, G.N., Carlson, N.R., Buskist, W., (Ed.), Psychology (pp 646-677). Harlow: Pearson Education Limited.