Aurutamine
|
See artikkel räägib kokanduse mõistest; keemiamõistest vaata artiklit Aurutamine (keemia) |
Aurutamine on kokanduses toidu auruga töötlemine[1], näiteks veeaurus keetmise teel.
Aurutamine on tõenäoliselt Hiinas alguse saanud toiduvalmistamisviis. Seal, nagu ka mujal Aasias, on see aastasadu vana meetod riisi valmistamiseks. Idamaades aurutatakse riisi kas spetsiaalses bambusest arutamisnõus või vokkpanni kohale asetatud aurutamisrestil.
Veeaurus keedetakse toiduaineid aurukapis, erilistes keedupottides (aurupott) või aukudega keedurestil. Viimase puhul pannakse vett keedupotti nii palju, et see ulatuks keedurestini.
Vesi aetakse keema, toiduained asetatakse keedurestile, vajadusel raputatakse soola ja muid maitseaineid ja keedetakse kaanega suletult.
Veeaurus keetmine võtab rohkem aega kui vedelikus keetmine, kuid vitamiinide ja mineraalainete kadu on see-eest väiksem. Keeduvedelikku võib kasutada kastmete ja suppide valmistamiseks.
Auruga keedetakse tavaliselt mahlaseid köögivilju, samuti kartuleid ja kalaliha.