Mine sisu juurde

Ametnik

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Bürokraat)

Ametnik on isik, kes on ametiasutusega teenistus- ja usaldussuhtes ning kes teostab avaliku võimu.[1] Ametnik ei ole ametiasutuse töötaja. Ametiasutuse töötaja töötab küll ametiasutuses, kuid erinevalt ametnikust töötaja üksnes toetab avaliku võimu teostamist, mitte ei teosta seda.[2]

Avaliku teenistuse seaduse jaotab ametnikud Eestis riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks.[3] Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik.[4] Ametnikke kokku ehk ametnike kogumit nimetatakse ametnikkonnaks. Ametnike ja töötajaid on kokku 27 935, mis on 2,8% tööealisest elanikkonnast.[5]

Üldiselt reguleerib ametniku seisundit ja avaliku teenistust avaliku teenistuse seadus.[6] Eriteenistujate puhul aga tuleb lisaks vaadata ka eriseadust (näiteks politseiametnik, päästeametnik, prokurör) ning teatud ametnikele ei kohaldata avaliku teenistuse seadust üldse.[7]

Ametiteenistus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ametnikuks saamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Ametnikuna võib teenistusse võtta Eesti Vabariigi kodaniku ning piiratud juhtudel Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku.[8] Avaliku teenistuse vabad ametikohad täidetakse avaliku või sisekonkursi korras, kuid teatud ametnikud võib teenistusse võtta konkursita.[9] Ametnik võidakse nimetada määramata tähtajaks või määratud tähtajaks.[10] Teatud juhtudel on isiku ametnikuna teenistusse võtmine välistatud, näiteks kui isik on tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistatud.[11] Ametniku teenistuskohustuste rikkumisel võetakse ametnik distsiplinaarvastutusele.[12]

Teenistuskohustused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ametnike teenistuskohustused on erinevad. Levinum on eraõiguslike juriidiliste isikute ning inimeste teenindamise, nõustamise ja järelevalvega tegelemine. Peale selle tegeletakse otsuste ettevalmistamisega, näiteks seadusloome või õiguse rakendamise kavandamisega. Samuti tegeletakse poliitikate väljatöötamisega, avaliku teavitustegevusega, rahvusvahelise koostööga või juhtimisega.[13]

Ametnike on võimalik jaotada ka lähtuvalt vastutustasanditest: lihttööd, assisteerivad tööd, nooremspetsialistid, spetsialistid, vanemspetsialistid, juhtivspetsialistid ja eksperdid, esmatasandi juhid, keskastme juhid, tippjuhid.[14]

Tippjuht

[muuda | muuda lähteteksti]

Tippjuht tegeleb valitsuse, valitsemisala, valdkonna või asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamisega.[15] Tippjuhil peab olema piisav juhtimiskogemus, haridus ja võõrkeele oskus.[16] Tippjuhi kompetentsid on kirjeldatud kompetentsimudelis.[16]

Tippjuht on näiteks minister, kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor, Rahapesu Andmebüroo juht, ameti, inspektsiooni, Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektor või peadirektori asetäitja.[17]

Keskastmejuht ja esmatasandi juht

[muuda | muuda lähteteksti]

Keskastmejuht allub tippjuhile, juhib inimesi, teostab järelevalvet esmatasandi juhtide üle ning viib ellu valdkonna strateegilisi eesmärke.[18] Esmatasandi juht on tiimijuht või valdkonna juht, kellele alluvad spetsialistid ja eksperdid, kuid kes ei ole administratiivjuht.[19] Mõnes asutuses ei eristata esmatasandi ja keskastmejuhti, kuid siiski on leitud, et erinevad tasandid nõuavad erinevaid oskusi ja on seotud erinevate ülesannetega.[19] Erinevalt tippastme juhtidest ei ole keskastme- ega esmatasandi juhi nõuded eraldi määruses kehtestatud.

Vajalikud oskused ja omadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ametiasutusse töötamiseks võib olla seatud nõuded haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskustele.[20] Statistika kohaselt on 83% ametnikest kõrgharidusega.[21] Samuti peavad ametnike tegevus olema kooskõlas ametniku eetikakoodeksiga.[22] Rahandusministeeriumi poole on pöördutud eetika alaste küsimuste selgitamisega nii ametnike üritustel osalemise, kingituste ja soodustuste vastuvõtmise, väljendusvabaduse ja koolitamise teemadel.[23]

Ametnikud ise peavad olulisteks omadusi, mis seonduvad usaldusväärsusega (vastutustunne ja kohusetunne), koostööga (koostööoskus, suhtlemisoskus) ja kompetentsusega (seaduste tundmine, informeeritus oma valdkonna arengutest). Samuti peetakse oluliseks avatust muutustele, stressitaluvust, pühendumust, tööalast suutlikkust, kogemust ning lojaalsust.[24]

Motivatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Ametnikud väärtustavad ametiteenistusega kaasnevat kindlustunnet, stabiilsust ning huvitavat tööd. Samuti hinnatakse ühiskonda panustamis ning riigi ja inimeste teenimist.[25]

Ametnikud osalevad iga aasta arengu- ja hindamisvestluses, mille käigus hinnatakse ametniku töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning arutatakse eesmärkide üle.[26] Vestlused peaksid tõstma ametnike motivatsiooni ja soodustama ülesannete eesmärgipärast täitmist.[27]Samuti on võimalik ametnik tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale, et suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendamaks koostööd ametiasutuste vahel.[28] Lisaks korraldatakse koolitusi, et arendada ametialaseid teadmisi ja oskusi.[29] Asutused näevad enim vajadust koolitustega arendada argumenteerimis-, enesejuhtimis- ning digioskust ja muudatuste juhtimist.[30]

Ametniku õigused ja kohustused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ametniku õigused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ametnikul on õigus saada teenistusülesannete täitmise eest palka.[31] Sarnaselt töölepingu alusel töötajatega saab ametnik valveaja, ületunnitöö eest ning ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise eest tasustatud.[32] Lisaks hüvitatakse ametnikule lähetuskulud ning koondamise korral makstakse hüvitist.[33] Ametnikule võidakse maksta tasu teise ametniku asendamise korral.[34] Ametnikule võib maksta tulemuspalka, lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiat erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.[35] Ametnikul on ka sotsiaalsed tagatised hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral.[36]

Preemia võib olla solidaarne ehk meeskonna tulemuse põhine või individuaalne ehk isikliku tulemuse põhine. Kõige sagedamini pakutakse avalikus sektoris järgnevaid soodustusi: meelelahutusüritused, koolitused, sporditegevused.[37]

Iga ametiasutus kehtestab palgajuhendi, kus on täpsemad reeglid palga määramise ja maksmise korra osas.[38] Ametiasutustel on kohustus avalikustada palgajuhendid oma kodulehel.[39] Samuti avalikustatakse ametnike palk.[40] Küll aga on jaatatud ühtsete palga kujundamise põhimõtete väljatöötamise ja palkade avalikustamise metoodika ülevaatamise vajadust.[41]

Palgasüsteemi ülesehitamisel tuleks paljude kriteeriumite seas järgida seda, et see oleks sisemiselt õiglane, väliselt konkurentsivõimeline, organisatsioonile jõukohane ja toetaks töötajate värbamist, hoidmist ja motiveerimist. Sisemine õiglus tähendab seda, et sarnase töö eest saab sarnast tasu ja väline konkurentsivõime seda, et võrreldes turuga on sama sisu ja vastutusega tööd sarnaselt tasustatud. Avalikus teenistuses ei pruugi mõlema eesmärgi saavutamine õnnestuda, mistõttu võib osutuda võimalikuks teatud ametikohtade puhul ainult sisemise õigluse tagamine.[42]

Ametniku kohustused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ametnike tegevus peab olema kooskõlas põhiseaduse ja muude õigusaktidega.[43] Ametnik peab teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult, hoolikalt, erapooletult ning käituma väärikalt nii teenistuses kui teenistusvälisel ajal.[44]

Ametniku teenistusülesanded on määratud ametijuhendis, kuid ametnikul võib olla kohustus täita täiendavaid teenistusülesandeid või puuduva ametniku tööülesandeid.[45] Ametnikul võib olla õigus või kohustus keelduda korralduse täitmisest.[46] Lisaks ei tohi ametnik avaldada teenistussuhte ajal ja ka pärast seda teatud andmeid, näiteks riigi- ja ärisaladust ega teiste perekonna- ja eraelu andmeid.[47]

Ametnik peab kinni pidama tegevuspiirangutest ja toimingupiirangutest.[48] Tegevuspiirang seisneb kõrvaltegevuste keelus, näiteks võib ametnikul olla keeld osaleda ettevõtjana, või keelus teostada järelevalvet iseenda või endaga seotud isiku üle.[49] Toimingupiirang seisneb otsuse või toimingu tegemise keelatuses, näiteks endaga või seotud isiku suhtes otsuse tegemine või majandusliku või muu huvi olemasolu korral.[50]

Ametnik võib olla ametiisik korruptsioonivastase seaduse tähenduses, mis juhul on tal keelatud: 1) korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine, 2) ametiseisundi korruptiivne kasutamine, 3) avaliku vahendi korruptiivne kasutamine, 4) mõju korruptiivne kasutamine, 5) siseteabe korruptiivne kasutamine.[51] Ametnikul on keelatud varjata eeltoodud keelu rikkumist või muud korruptsioonijuhtumit.[52] Ametnikule järgneb karistusõiguslik vastutus oma ametikoha või võimu ärakasutamise korral.[53]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 7 lg 1-3.
  2. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 2 lg 1, § 3 lg 2, § 7 lg 4.
  3. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 2 lg 1.
  4. ↑ Sarapuu, Ebe (2012). "Ametniku mõiste avaliku teenistuse seaduse eelnõus" (PDF). Õiguskeel. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6.05.2021. Vaadatud 06.04.2021.
  5. ↑ Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 8. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#avaliku-teenistuse-a (vaadatud 25.11.2023).
  6. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 1.
  7. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 2 lg 2, 3.
  8. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 14 lg 1-2.
  9. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 16.
  10. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 23.
  11. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 15.
  12. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 69 jj.
  13. ↑ Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. M. Sõmer (põhiautor). Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses. Tallinn: 2017, lk 9. – https://centar.ee/pdf/ee/2017_Rollid_ja_hoiakud_avalikus_teenistuses.pdf (25.11.2023).
  14. ↑ Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 53. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#avaliku-teenistuse-a (vaadatud 25.11.2023).
  15. ↑ Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord. Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse määrus 26.06.2013 nr 100. RT I, 14.11.2023, 7. § 6.
  16. ↑ 16,0 16,1 Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord. Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse määrus 26.06.2013 nr 100. RT I, 14.11.2023, 7. § 2.
  17. ↑ Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus. M. Raun, T. Õunapuu, R. Saluri, P. Türk (koost.). Keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine (2022), lk 10, 17. – https://www.fin.ee/media/8292/download (vaadatud 25.11.2023).
  18. ↑ Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus. M. Raun, T. Õunapuu, R. Saluri, P. Türk (koost.). Keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine (2022), lk 17. – https://www.fin.ee/media/8292/download (vaadatud 25.11.2023).
  19. ↑ 19,0 19,1 Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus. M. Raun, T. Õunapuu, R. Saluri, P. Türk (koost.). Keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine (2022), lk 15-16. – https://www.fin.ee/media/8292/download (vaadatud 25.11.2023).
  20. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 10, § 14 lg 1-4.
  21. ↑ Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 25. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#avaliku-teenistuse-a (vaadatud 25.11.2023).
  22. ↑ Rahandusministeerium. Ametniku eetikakoodeks (23.11.2023). –https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/eetika (vaadatud 25.11.2023)
  23. ↑ Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 61. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#avaliku-teenistuse-a (vaadatud 25.11.2023).
  24. ↑ Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. M. Sõmer (põhiautor). Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses. Tallinn: 2017, lk 15. – https://centar.ee/pdf/ee/2017_Rollid_ja_hoiakud_avalikus_teenistuses.pdf (vaadatud 25.11.2023).
  25. ↑ Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. M. Sõmer (põhiautor). Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses. Tallinn: 2017, lk 18. – https://centar.ee/pdf/ee/2017_Rollid_ja_hoiakud_avalikus_teenistuses.pdf (vaadatud 25.11.2023).
  26. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 30.
  27. ↑ Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 32. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#avaliku-teenistuse-a (vaadatud 25.11.2023).
  28. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 33.
  29. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 31, § 32.
  30. ↑ Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 36. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#avaliku-teenistuse-a (vaadatud 25.11.2023).
  31. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 34.
  32. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 38, § 39.
  33. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 102, § 44.
  34. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 57.
  35. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 61 lg 5.
  36. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 49.
  37. ↑ Rahandusministeerium. Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ. Palgasüsteemide arendamine ning palgakorraldus organisatsioonis. Tallinn: 2014, lk 6-7. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/palgakorraldus (vaadatud 25.11.2023).
  38. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 63 lg 1.
  39. ↑ Rahandusministeerium. Palgakorraldus (09.11.2023). – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/palgakorraldus (vaadatud 25.11.2023).
  40. ↑ Rahandusministeerium. Personali- ja palgastatistika (09.11.2023). – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#ametnike-palgaandmed (vaadatud 25.11.2023).
  41. ↑ Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse ajakohastamise analüüs (2023), lk 39. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus.
  42. ↑ Rahandusministeerium. Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ. Palgasüsteemide arendamine ning palgakorraldus organisatsioonis. Tallinn: 2014, lk 9. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/palgakorraldus (vaadatud 25.11.2023).
  43. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 50.
  44. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 51 lg 51 lg 1, 2, 4.
  45. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 52, § 53, § 57.
  46. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 54 lg 1.
  47. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 55.
  48. ↑ Korruptsioonivastane seadus (KVS). Riigi Teataja. RT I, 13.04.2021, 4. KVS § 3 lg 2.
  49. ↑ Avaliku teenistuse seadus (ATS). – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 60 lg 1, 4.
  50. ↑ Korruptsioonivastane seadus (KVS). Riigi Teataja. RT I, 13.04.2021, 4. KVS § 11.
  51. ↑ Korruptsioonivastane seadus (KVS). Riigi Teataja. RT I, 13.04.2021, 4. KVS § 3 lg 1.
  52. ↑ Korruptsioonivastane seadus (KVS). Riigi Teataja. RT I, 13.04.2021, 4. KVS § 6 lg 1.
  53. ↑ Korruptsioonivastane seadus (KVS). Riigi Teataja. RT I, 13.04.2021, 4. KVS § 18-19. Karistusseadustik (KarS). Riigi Teataja. RT I, 11.03.2023, 10. KarS § 294 jj.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ametnik&oldid=6730380"