Brest (Valgevene)
| Brest | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
 | |||||
|
| |||||
| Pindala: 145 km² | |||||
Elanikke: 344 470 (1.01.2024)[1]  | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 52° 5′ N, 23° 39′ E | |||||
  | |||||
Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus. Brest on elanike arvult Valgevene suuruselt kuues linn.[2] Linn asub Poola ja Valgevene piiril paiknedes Bugi jõe paremal kaldal Muhhavetsi jõe suudmes. Brest asub Minskist 345 kilomeetrit edelas ja Varssavist 200 km idas.
Linna nimekujud on veel Берасце (Bieraście [bj'erastje]; taraškievica: Берасьце) ning Бярэсце (Biareście [bjar'estje]; taraškievica: Бярэсьце).
Linn on oluline transpordisõlm. Seda läbivad Läänemerd Musta merega ühendavad veeteed ning Moskvast Varssavisse suunduvad maanteed ja raudteed, mis on kunagised Nõukogude Liidu ja praegused Valgevene väravad lääne suunal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Bresti on esmamainitud 1019. aastal Nestori kroonikas Kiievi-Vene linnana; seal esines nimekuju Берасце. Seega on Brest Valgevene vanuselt kolmas linn Połacki (862) ja Turaŭ (980) järel. Esialgu kuulus Brest Turaŭ vürstile, 1044. aastal hõivas selle Jaroslav Tark. Kiievi-Vene koosseisu jäi Brest 12. sajandini, kuni läks 1170. aastail Volõõnia vürstkonnale.
Umbes 1319. aastal läks Brest Leedu suurvürstiriigi koosseisu. Teda nimetati aastani 1921 ka Brest-Litovskiks (Брэст-Літоўск), kuna ta jäi Poola-Leedu riigis Leedu suurvürstiriigi (Litva) maadele. Ühe versiooni kohaselt olevat seal aastal 1382 uputatud linnast varju otsinud Birutė.
1569. aastal sai linn Poola osaks ja seda valitsesid Poola valitsejad.
1596. aastal sõlmiti seal Bresti unioon, mis kehtis pärast Poola jagamisi Venemaale läinud aladel 1840. aastani. Uniooniga sai suurvürstiriigi õigeusklike kirikupeaks Rooma paavst.
Bogdan Hmelnitski ülestõusu ajal 1648. aastal toimus ka Brestis Poola-vastane ülestõus. 1795 läks Brest kolmanda Poola jagamise käigus Venemaa keisririigile.
3. märtsil 1918 sõlmiti seal Saksamaa keisririigi, Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Ukraina Rahvavabariigi vahelisi suhteid sätestanud Bresti rahu.
Aastatel 1919–1939 kuulus Brest taas Poolale (Brześć/Brześć nad Bugiem).
1938. aastal olid Bresti elanikkonnast 48% poolakad, 42% juudid ning 10% peamiselt valgevenelased ja venelased.
1939. aasta 1. septembril alanud teise maailmasõja alguses, kui Saksamaa väed tungisid Poola, kaitsesid Poola väed Bresti kindlust 14.–16. septembrini. Kindluse osade kaitsmine jätkus ka pärast NSV Liidu kallaletungi Poolale 17. septembril, siis juba Punaarmee väeosade vastu.
Kuna Saksa väed olid ületanud Molotovi-Ribbentropi paktis määratletud väekoondiste paiknemise piirjoone, pidid nad Bresti loovutama Punaarmeele. 22. septembril korraldati ühine sõjaväeparaad, mida juhatasid Punaarmee 29. kaardiväe üksiku soomusbrigaadi ülem kindralmajor Semjon Krivošein ja Wehrmachti 4. armee motoriseeritud korpuse kindralleitnant Heinz Guderian. Kindralid suhtlesid omavahel prantsuse keeles. Pidulike marsihelide saatel asus teele Saksa sõjaväekorpus ja sisenesid Nõukogude tankid. Hiljem, 22. juunil 1941 oli Bresti vallutamas kindralooberst Heinz Guderian. 28. juulil 1944 vallutas Bresti kindralleitnant Semjon Krivošein.
Pärast seda kui Saksa väed olid piirkonna vallutanud ning selle NSV Liidule üle andnud, liideti valgevenelastega asustatud ajalooline Valgevene piirkond Valgevene NSV-ga.
1941. aasta suvel alanud NSV Liidu ja Saksa Riigi vahelises sõjas peetud lahingutes pidasid selleks ajaks juba NSV Liidu ja Saksamaa vahelises piirilinnas sisse piiratud Nõukogude väed pingelisi kaitselahinguid (langes 400–500 punaarmeelast), mille eest nimetati Bresti kindlus kangelaskindluseks. Nõukogude ajal kindluse hoovi ehitatud pompoossed skulptuurid pidid varjama Poola kaitsjate saatust 1939. aastast ja kõrvale juhtima Nõukogude okupatsiooni olemust.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Brestis elab enam kui 300 000 inimest. Perioodil 2013–2023 on linna elanike arv suurenenud 12% võrra.[3]
2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bresti elanikest valgevenelasi 82,13%, venelasi 10,67%, ukrainlasi 4,16% ja poolakaid 0,97%.
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Tänu soodsale geograafilisele asukohale ja hästi arenenud infrastruktuurile on Brest üks mitmekülgsemaid logistikakeskusi Valgevenes. Bresti läbib rahvusvahelise tähtsusega maantee M1, mis on osaks Euroopa kiirteest E30. See on Valgevene olulisim maantee. Raudteeliinid ühendavad linna Minski, Varssavi, Berliini, Kiievi, Moskva, Pariisi ja Prahaga. Linnas on ka rahvusvaheline lennujaam, mille lennurada saab vastu võtta õhusõidukeid maksimaalse stardimassiga kuni 400 tonni. Lennujaam paikneb linnast idas linna piiril. Linn on ühendatud veetee kaudu Musta merega.[4]
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]2020. aastal oli Bresti linnaelanike keskmine töötasu kuus 1042,9 Valgevene rubla (umbes 390 eurot). See oli 2% madalam kui riigi keskmine töötasu.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements
- ↑ "Population of Cities in Belarus 2023". Vaadatud 7.07.2023.
- ↑ "Brest, Belarus Metro Area Population 1950-2023". Vaadatud 7.07.2023.
- ↑ "THE BEST LOCATION ON THE BORDER BETWEEN THE EU AND THE EEU". Vaadatud 07.07.2023.
- ↑ "HOW SANCTIONS INFLUENCE THE BELARUSIAN REGIONS: A BLOW TO EMPLOYMENT AND BUDGETS, INCREASED SOCIAL POLARIZATION". Vaadatud 7.07.2023.