Krabi (arhitektuur)

13. sajandi krabid, Sainte-Chapelle. Joonis raamatust "Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle"

Karja kiriku uusgooti stiilis altariseina ehisviilu ja fiaali krabid

Krabi (saksa keeles Krabbe, prantsuse keeles crochet), ka ronileht (saksa Kriechblume) on gooti arhitektuuris esinev lehe- või pungataoline plastiline element näiteks tornitippude, vimpergide, viilude, fiaalide ja portaalide kantidel. Krabi võib olla väljapoole lahtirulluva lehe või punga kujuline; seda kasutati geomeetrilisi arhitektuurivorme elavdava orgaanilise elemendina.. Krabidega ääristatud vorm (fiaal, ehisviil) lõpeb reeglina ristlillikuga.

Eesti keskaja arhitektuuris on ainuke ümarplastiline näide krabidega kaunistatud fiaalid Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal, tugipiitade niššides ning tugipiitade tipus. Ronilehemotiivi leiab küll reljeefidena, näiteks sakramendiniššide ehisviilude kaunistustena Kuressaare linnusekabelis, Tallinna Toomkirikus, Niguliste kirikus ja Oleviste kirikus, mõnedel aknapalenditel ja silluskividel, ning Suure Rannavärava reljeefil vapikilbi ehisraamistuses. Väga lihtsad ümmarguste pungade kujulised krabimotiivid raamivad Tartu Jaani kiriku pseudotrifooriumi baldahhiine. Ronilehe motiivi on rakendatud ka siinses uusgootikas.

Sõnavara

Krabimotiivi on mõnes kohas nimetatud ka mugul.

Pildid

• 
  Lihtsaima kujuga krabid Pariisi Jumalaema kirikul, 1220
• 
  Kölni katedraali torn, krabid selle kõigil kantidel
• 
  Vitré Jumalaema kiriku fiaal
• 
  14. sajandi krabi
• 
  Dinani Saint-Malo kiriku katuseviil
• 
  Krabid ja ristlillik Tallinna Toomkiriku sakramendiniši ehisviilul
• 
  15. sajandi krabi
• 
  Vapitahvel Tallinna Suurel Rannaväraval, 16. sajandi algus