Lofoodid

Lofoodid on saarestik Põhja-Norras Nordlandi maakonnas.

Nimi

Lofoten (vanapõhja Lófót) oli algselt Vestvågøya saare nimi. See nimi on moodustatud kahest sõnast, millest esimene, ló, tähendab ilvest, ja teine, fót, jalga. See tuleneb arvatavasti sellest, et mandrilt vaadates meenutab Lofootide arhipelaag kujult ilvese jalga (seejuures näiteks Lofootide saarestikku kuuluva Flakstadøya saare varasem nimi oli Vargfót 'hundi jalg').

Geograafia

Moskstraumen kujutatuna Olaus Magnuse 1539. aastast pärineval *Carta marinal*.

Lofoodid paiknevad Norra põhjaosas 67. ja 68. laiuskraadi vahel. Saartel paiknevad omavalitsustest Vågani, Vestvågøy, Flakstadi, Moskenese, Værøy ja Røsti vald.

Suuremad Lofootide saared põhjast lõunasse on järgmised:

Hinnøya saare lõunaosa
Austvågøy (526,7 km²)
Gimsøy (46,4 km²)
Vestvågøy (411,1 km²)
Flakstadøya (109,8 km²)
Moskenesøya (185,9 km²)

ning veel kaugemal lõunas paiknevad Værøy ja Røst, mis on juba hulga väiksemad ja üsna isoleeritud saared.

Lofootide pindala on umbes 1350 km² ja elanike arv ligikaudu 24 500.

On vaieldud selle, üle kas Hinnøyat ja mitutsada Austvågøyist ida poole jäävat väiksemat saart, skääri ja kari võib üldse Lofootide osaks lugeda. Nõnda on ka ajaloo käigus Lofootide hulka arvatavate saarte hulk kõvasti muutunud.

Mandri ja Lofootide saarestiku vahel paikneb Vestfjordeni fjord. Põhja poole jääb Vesterålen.

Suuremad linnad Lofootidel on 2647 elanikuga (1. jaanuari 2005 seisuga)^[1] Leknes Vestvågøy saarel ja 4378 elanikuga (1. jaanuar 2006 seisuga) Svolvær Vågani vallas.

Kõrgeim mägi Lofootidel on Higravstinden (1161 m) Austvågøy saarel (Lofootidest kirdesse jäävas Møysaleni rahvuspargis ulatuvad mäed 1262 meetrini).

Kuulus Moskstraumen (Malstrøm) Lofootide loodeosas on tuntud kui tohutu veekeeris.

Røsti riff on maailma suurim külmas vees paiknev süvavee korallrahu. See paikneb 300–400 meetri sügavusel umbes 110 kilomeetrit Røsti saarest läänes. Rahu pikkus on 35 km ja laius 3 km.^[2]

Kliima

Kuigi ilm võib Lofootidel kiirelt muutuda, on kliima üldiselt üsna stabiilne. Lofootide suved on tänu merelisele kliimale, mille tagab Põhja-Atlandi hoovus, suhteliselt jahedad ja talved võrdlemisi soojad. Võrreldes teiste 68. laiuskraadil paiknevate piirkondadega, näiteks Kanada inuittide asualaks oleva Nunavuti või Aasiaatiga Gröönimaal on Lofoodid oluliselt soojemad – see on suurim positiivne temperatuurianomaalia maailmas laiuskraade pidi. Seejuures on näiteks Røst talviti kõige soojem koht Norras (keskmine temperatuur +1 °C) ning koos Værøyga on see üks kahest maailma kõige põhjapoolsemast punktist, kus aasta keskmine temperatuur ulatub üle nulli.^[3]^[4]^[5]

Hilissügisel ja talvel võib esineda tugevaid tuuli. Lumi ja lörts ei ole talvel haruldased ning mägedele võib koguneda ka märkimisväärne hulk lund. Maailma kümnest teadaolevast enim hukkunuid kaasa toonud vihmatormist kaks on kulgenud üle Lofootide (aastatel 1849 ja 1868).

Svolværis ei looju päike 25. maist kuni 17. juulini ega tõuse üle horisondi 4. detsembrist 7. jaanuarini. Leknessis kestab polaarpäev 26. maist 17. juulini ning polaaröö 9. detsembrist 4. jaanuarini.

Alates 1935. aastast mõõdetakse merevee temperatuuri. Ühe meetri sügavusel on merevee temperatuur Skrova lähistel 3 °C märtsis kuni 14 °C augustis (mõni aasta on mõõdetud ka kuni 17 °C). Novembris on temperatuur vahemikus 7–8 °C. 200 meetri sügavusel on merevee temperatuur aasta ringi umbes 8 °C.^[6]

Äärmustemperatuuride pikaajaline keskmine ja sademed (1961–1990)
Väärtus	jaan	veebr	märts	aprill	mai	juuni	juuli	aug	sept	okt	nov	dets
Keskmine kuu kõrgeim temperatuur (°C)	9,0	8,5	8,6	15,0	21,8	30,4	29,8	26,9	22,1	16,4	11,6	11,2
Keskmine kuu madalaim temperatuur (°C)	−12,7	−15,1	−12,3	−8,5	−3,4	−1,2	3,7	3,9	−1,4	−4,5	−10,7	−15,1
Sademed (mm)	69	53	54	47	39	42	57	60	86	117	87	91

Transport

E10-maantee jookseb kuni saarestiku edelaosas paikneva Å asulani. Pildil maantee Eggumi lähedal Vestvågøyl

Sundklakkstraumeni sild ühendab Gimsøyt ja Vestvågøyat. See, 271 meetrit pikk sild, on üks paljudest Lofootidel

Lofootidel paikneb kolm väiksemat lennujaama: Leknessi lennujaam (84 215 reisijat 2006. aastal), Svolværi lennujaam (63 787 reisijat 2006) ja Røsti lennujaam (7755 reisijat 2006), mis lendab peamiselt Bodøle (Bodøt kasutatakse sageli Lofootidele reisimiseks: Bodø ja Moskenese valla vahel on ka parvlaevaühendus). Værøys asub helikopterijaam (7923 reisijat 2006) ^[7]. Samuti on parvlaevaühendus Svolværilt Skutvikusse ja Hamarøysse, mis on idast ühendatud E6-maanteega. Hurtigruten randub Stamsundil ja Svolværil. E10-maantee, ametliku nimega Kuningas Olav V tee, ühendab Lofootide suuremaid saari sildade ja merealuste tunnelitega. Mandriga ühendab E10 Lofoote Lofasti maanteeühenduse kaudu, mis avati ametlikult 1. detsembril 2007. Mööda maanteed toimub regulaarne bussiühendus saarte ja mandri vahel.

Reine on väike, umbes 1200 elanikuga traditsiooniline kaluriküla Lofootidel, mille põhilisteks sissetulekuallikateks on kalandus ja turism
Kalade kuivatamine. Suured kalakuivatuspuude riidad on Lofootide asulatele iseloomulikud
Värviline litograafia Lofootidest aastatest 1890–1905
Vestfjorden koos Lofootidel kõrguvate mägedega nähtuna Løvøy saarelt Steigeni vallast. Vågakailleni mägi (942 m) on näha pildi keskosas, kõrgemana kahest tipust