Leelispäevakivi
 | Artiklis puuduvad viited. (August 2021) |
Leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid (inglise alkali feldspar) on päevakivide hulka kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid.
Leelispäevakivil ei ole kindlat keemilist koostist. Ta moodustab isomorfse rea puhtast ortoklassist (K[AlSi3O8]) puhta albiidini (Na[AlSi3O8]).
Päevakivide hulka kuuluvad mineraalid jagatakse kaheks – leelispäevakivideks ehk kaalium-naatriumpäevakivideks ning plagioklassideks ehk naatrium-kaltsiumpäevakivideks. Et kristallstruktuur ei muutuks ebastabiilseks, ei saa leelispäevakivid sisaldada üle 5% kaltsiumi ning vastupidi, plagioklassid ei saa sisaldada rohkelt kaaliumi.
Leelispäevakivide hulka kuuluvad mineraalid on ortoklass, anortoklass ja sanidiin. Vahel loetakse leelispäevakivide hulka kuuluvaks ka albiiti, mis paikneb plagioklasside ja leelispäevakivide piiril.
Puhtad leelispäevakivid on valged või läbipaistvad, kuid lisandite tõttu võivad nad olla värvunud mitmesugustes toonides, peamiselt punakalt või roosakalt, meenutades tailiha viile.
Leelispäevakivid on väga tavalised mineraalid, mida leidub nii tard-, moonde- kui ka settekivimite koostises. Leelispäevakive sisaldavad kivimid on näiteks graniit, arkoos ja gneiss. Levinuim leelispäevakivi ortoklass on ka üks Eesti rannaliivade põhikomponente kvartsi ja vilgukivi kõrval. Kvartsirikkad liivad on valgemad, suuremal hulgal päevakive sisaldavad liivad aga oranži, punaka või roosaka varjundiga. Lõuna-Eesti tugeva punase või roostepruuni tooniga liivakividele (nt Taevaskoja paljandites) annab värvi neis sisalduv raud.