Moskva vürstiriik
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2010) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 Moskoovia, 1300–1462 | |
| Keel | vene keel |
| Pealinn | Moskva |
| Riigipea | vürst |
| Pindala | |
| Rahvaarv | |
| Iseseisvus | 1276?–1340 |
| Rahaühik | rubla |
Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli osastisvürsti ja hiljem vürstiriik, mis asutati oletatavasti 1276. aastal ja eksisteeris sellisena aastani 1340, mil Semjon Uhke sai Moskva suurvürstiks ning riik muundus Moskva Suurvürstiriigiks.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Linna asustuse esmamainimise aastaks loetakse 1147. aastat[1] (Baj 6655. aastal), kui Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki pärast piirkonna vallutamist Novgorodi vürstiriigilt kutsus sinna oma venna Novgorod-Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitši kohtumisele, et tähistada nende edukat sõjakäiku Moskva ja Smolenski piirkonnas. 1156. alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale ühele seitsmest Moskva kõrgendikust – Borovitski kõrgendikule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents – Moskva Kreml. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest Vladimiri-Suzdali vürstiriigis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid. Moskvat kui haldusüksuse keskust on esmamainitud 1276. aastal, kui see eraldati Kuldhordi khaani poolt valitsemiseks 1. Moskva vürstile Daniil Aleksandrovitšile, Vladimiri suurvürsti Aleksander Jaroslavitši pojale.
Moskva vürstiriigi tähtsus tõusis alles pärast Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osalisvürstiriigi vürsti Daniil Aleksandrovitši, Aleksander Jaroslavitši poja valitsemisajal (1263–1303), kui 1277. aastal Kuldhordi khaan kinnitas Moskva vürsti õigusi vürstiriigi valitsemisele. Moskva vürsti Juri Danilovitši (Юрий Данилович Московский) valitsemisajal (1303–1325), liitis Moskva vürstiriigiga 14. sajandi algul pärast järglasteta onupoja Joann Dmitrevitši surma ühe vanima ning suuremat tähtsust omava Põhja-Venemaa linna Pereslavl-Zalesski ja Perejaslavli vürstiriigi, vallutas Rjazani vürstiriigilt Kolomna, saavutades nii kogu kontrolli üle kogu Moskva jõe. Daniili poeg Juri Danilovitš (Juri III Danilovitš) vallutas 1303. aastal juba Smolenski vürstiriigilt Možaiski piirkonna ja 1306. aastal Rjazani vürstiriigilt Kolomna.
Aastatel 1304–1328 toimusid vürstiriigi laienemiseks vallutussõjad Moskva ja Tveri vürstiriigi vahel, mida juhtisid algselt Juri Danilovitš ja pärast tema surma ta vend Joann Danilovitš ehk Ivan Kalita. Pärilussõja aluseks oli pärast Vladimiri suurvürsti Tveri Andrei Aleksandrovitši surma mõlema osapoole taotlused suurvürsti tiitlile, nii Moskva vürstiriigi vürsti Juri Danilovitši, kui ka tema onu tugeva Tveri vürsti Mihhail Jaroslavitši (Михаил II Ярославович (Тверской)) poolt. Mihhail II Jaroslavitš, Jaroslav Jaroslavitši Tveri vürsti (1247–1271), Vladimiri suurvürsti Jaroslav III (1263–1271) poeg ja Vladimiri-Suzdali vürstiriigi suurvürsti (1243–1246) Jaroslav Vsevolodovitši pojapoeg, kellele pärilusjärgluse kohaselt, kui vanemale oleks pidanud minema suurvürsti tiitel. Kuldhordi khaan määras Vladimiri suurvürstiks Tveri Mihhail.
1314. aastal sooritas Juri Danilovitš sõjakäigu Novgorodi vabariigi vastu ning sundis novgorodlasi tunnistama end vürstina, 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid uue khaani juures Kuldhordis ja ning abielluda Kuldhordi khaani Uzbek-khaani õega ning saavutada, Mihhail II hukkamise Kuldhordis ja ka enda tunnistamist 1319. aastal Kuldhordi poolt Vladimiri suurvürstina. Pärast senise Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamist Vladimiri suurvürstiks, määras Kuldhordi khaan (1312–1342), Uzbek-khaan, Moskva vürstiriigi valitsejaks tema venna Joann Danilovitši ehk Ivan Kalita. Pärast 1325. aastal Daniili ja Tveri vürsti Mihhaili poja Dmitri Mihhailovitši vahel toimunud järjekordset võitlust, mille käigus Dmitri tappis Daniili, viis Joann Danilovitš 1327. aastal läbi karistuseks sõjakäigu Tveri vürstiriigi maadel ning määrati 1328. aastal ustavuse eest mongoli-tatari Kuldhordile ka Vladimiri suurvürstiks.
Uue suurvürstiriigi (Moskva suurvürstiriik) pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai ka Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva, kui metropoliit Pjotr viis 1326. aastal Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi residentsi lõplikult üle Moskva suurvürstiriiki, Moskva suurvürsti kaitse alla.
Moskva vürstiriigi vürstid ja valitsejad
[muuda | muuda lähteteksti]Vladimiri-Suzdali vürsti määratud asevalitsejad (1212–1363):
- u 1212 – 1217, Vladimir Vsevolodovitš
- 1237–1238, Vladimir Jurjevitš
- 1238. aastal toimus mongolite Kuldhordi rüüsteretked Vladimiri-Suzdali vürstiriiki;
- 1238–1246, Jaroslav Vsevolodovitš;
- 1246–1248, Mihhail Jaroslavitš (Михаил Ярославич Хоробрит)
---
- 1263–1303, Daniil Aleksandrovitš Vladimiri suurvürsti Aleksander Jaroslavitši poeg, Moskva vürst
- 1303–1325, Juri Danilovitš, Moskva vürst
- 1325–1340, Ivan Kalita, Moskva vürst ja alates 1328. aastast Moskva suurvürst.
| Eelnev ' |
Moskva vürstiriik |
Järgnev Moskva suurvürstiriik |