Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
7. sajandil muutusid majordoomused Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius. 751. aastal võttis majordoomus Karl Martelli poeg Pippin III, hüüdnimi Pippin Lühike aristokraatide toel kuninga tiitli ja rajas riiki valitsenud Karolingide dünastia. Pippin III oli Frangi kuningas Karl Suure isa.
Hilisemal ajal oli majordoomuse nimetus kasutusel majaülema ehk maja või lossi ülemteenri tähenduses.