Metspipar (perekond)
| Metspipar | |
|---|---|
 Asarum maximum | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Pipralaadsed Piperales |
| Sugukond |
Tobiväädilised Aristolochiaceae |
| Perekond |
Metspipar Asarum |
Metspipar (Asarum) on pipralaadsete seltsi tobiväädiliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste rohttaimede perekond.
Teaduslikult kirjeldas metspipraid esimesena Linnaeus 1753. Tänapäeval arvatakse perekonda sadakond liiki, aga viimasel ajal on hakatud rääkima, et metspiparde hulgast tuleks eraldada mitu väiksemat perekonda, millest üheski poleks enam kui kümmekond liiki, nii et ka pärast nende eraldamist jääks metspiparde perekonda üle poolesaja liigi.
Metspiprad on levinud peamiselt põhjapoolkeral. Enamik liike kasvab Hiinas, Jaapanis, Vietnamis ja Põhja-Ameerikas. Euroopas kasvab üksnes harilik metspipar, mis on levinud Eestiski ja mille Linnaeus valis perekonna kirjeldamisel tüüpliigiks.
Metspiprad kasvavad kõige meelsamini niisketel varjulistel huumuserikastel pinnastel.
Perekonnale on iseloomulikud neerja kujuga lehed, risoomidega paljunemine ning väikesed punakad või pruunid õied. Lehed paiknevad vastakalt ja kasvavad välja otse risoomist, mis ei asu kuigi sügaval mulla all. Igal aastal kasvavad kasvukuhikust välja kaks uut lehte.
Kevadel puhkevad lehevarte vahel kannukujulised õied. Õiekate on kroonikujuline, ülemisest otsast 3 sälguga. Tolmukaid on 12. Emakas on alumise sigimiku ja lühikese emakakaelaga. Õied on radiaalsümmeetrilised ja sügomorfsed, täpsemini 3 sümmeetrialteljega.
Vili on kupar. Viljal on elaiosoom. See meelitab ligi sipelglasi, kes vilju levitavad. Seda nimetatakse sipelgleviks ehk mürmekohooriaks.
Metspipraid saab kasvatada varjuaias, kus nad moodustavad pilkuköitva maapinnakatte.
Metspiprate risoomi saab kasutada maitseainena, aga see on tugevatoimeline diureetik. Kõik taime osad sisaldavad eeterlikke õlisid. Mõned metspiprad, näiteks kanada metspipar, sisaldavad neerudele mürgiseid kartsinogeene.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]
- Asarum arifolium
- Asarum bashanense
- Asarum campaniflorum
- Asarum canadense – kanada metspipar
- Asarum caudatum – kalifornia metspipar
- Asarum caudigerellum
- Asarum caudigerum
- Asarum caulescens
- Asarum chengkouense
- Asarum chinensis
- Asarum controversum
- Asarum crassisepalum
- Asarum crassum
- Asarum crispulatum
- Asarum debile
- Asarum delavayi
- Asarum dimidiatum
- Asarum epigynum
- Asarum europaeum – harilik metspipar
- Asarum forbesii
- Asarum fukienense
- Asarum geophilum
- Asarum gusuk
- Asarum hartwegii – marmor-metspipar
- Asarum hayatanum
- Asarum heterotropioides
- Asarum himalaicum
- Asarum hongkongense
- Asarum hypogynum
- Asarum ichangense
- Asarum inflatum
- Asarum insignis
- Asarum kooyanum
- Asarum lemmonii
- Asarum leptophyllum
- Asarum longerhizomatosum
- Asarum macranthum
- Asarum magnificum
- Asarum majale
- Asarum marmoratum
- Asarum maruyamae
- Asarum maximum
- Asarum mikuniense
- Asarum mitoanum
- Asarum nanchuanense
- Asarum nobilissimum
- Asarum petelotii
- Asarum porphyronotum
- Asarum pulchellum
- Asarum renicordatum
- Asarum sagittarioides
- Asarum senkakuinsulare
- Asarum sieboldii – Sieboldi metspipar
- Asarum splendens
- Asarum taipingshanianum
- Asarum tohokuense
- Asarum tongjiangense
- Asarum wagneri
- Asarum wulingense
- Asarum yunnanense
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Asarum |