Minestus

Minestus ehk sünkoop on seisund, kus inimene ei tunneta väliskeskkonna ärritavaid tegureid ega kontakteeru väliskeskkonnaga. Füsioloogiliselt, normaalselt esineb selline seisund une ajal. Minestus on kõige kergem teadvusetuse vorm.

Sümptomid

Enamasti on teadvusekao põhjuseks peaaju koore aktiivsuse langus ainevahetuse muutumise tõttu. Tihti esinevad minestuse tunnused on jahe ja higine nahk, pindmine ja aeglane hingamine ning kahvatu väljanägemine. Enamasti on teadvusetus lühiajaline, mitte üle 5 minuti. Pikali kukkudes taastub teadvus sageli kohe.

Minestust esile kutsuvad tegurid

Minestust võivad esile kutsuda mitmed tegurid: emotsionaalne stress (ehmatus, hirm), pikaajaline püstiseismine, umbne ruum, mis tingib hingamise sagenemist, jms.

Minestuse ärahoidmine

Kui inimesel esinevad minestuse esmased tunnused, nagu näiteks udu silme ees, kohin kõrvus, tuleks minestuse ärahoidmiseks kasutusele võtta kõik keha ärritavad tegevused, mis tõstavad üldtoonust ja vererõhku, näiteks teravalõhnalise aine (nuuskpiirituse) ühekordne sissehingamine, näopiirkonna patsutamine, kõrvade hõõrumine, kõdistamine jmt.

Minestuse leevendamine

Minestuse korral annab sageli loodus ise esmaabi. Kui inimene kukub pikali, satub tema keha horisontaalasendisse, peaaju verega varustatus paraneb ja inimene tuleb teadvusele. Minestanud inimese abistamiseks piisab, kui tõsta lamaval kannatanul jalad peast kõrgemale, avada pigistavad riideesemed, vajaduse korral tuulutada ruumi. Kui kannatanu on minestamise ajal urineerinud, roojanud või ilmnevad tal hingamishäired, nagu korisev hingamine, vaht suust, tuleb ta keerata külili ja kutsuda kiirabi või toimetada külili lamavana ning hingamisteid kontrollides haiglasse.