Szczecin

Szczecin
	[ štš'etšin ]
	Szczecini lipp Szczecini vapp
	Pindala: 300,6 km²
	Elanikke: 396 168 (31.03.2021)
	Koordinaadid: 53° 25′ N, 14° 33′ E

Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn. Elanike arv oli 2020. aasta seisuga 398 255, millega oli see Poolas seitsmendal kohal.

Szczecin on endine hansalinn. Szczecinis asub üks suuremaid Läänemere sadamaid ja lähedal asub rahvusvaheline lennujaam Szczecin-Goleniów.

Ajalugu

Varasel rauaajal elasid tänapäeva Szczecini kandis Lužica kultuuri kandjad. Meie ajaarvamise alguse paiku elasid seal rugid, idagermaani hõim, keda esimest korda mainib Tacitus (rugii) ja keda pärast 5. sajandit pole enam mainitud. Suure rahvasterändamise ajal segunesid nad teiste germaani hõimudega.

Sinna asusid elama lääneslaavi hõimud. Sellest ajast on Szczecin pidevalt asustatud olnud. Asula jäi mitme hõimu alade piirile ja pole teada, milline neist Sczcecinit enda kontrolli all hoidis. 968–972 vallutas kogu Pomorze (nähtavasti ka Szczecini) Mieszko I, kellest sai Poola esimene kuningas. Ent 1005 toimus Poolas paganlik vasturevolutsioon ning Szczecin sai Poola paganluse juhtivaks keskuseks. Poola kuningas korraldas Pomorze vastu mitu sõda ja kõik nad lõppesid edutult. Alles 12. sajandil käis Wolini kultuur alla. 1122. aasta talvel vallutas selle piirkonna kuningas Bolesław II, 1124 selle elanikud ristiti ja 1128 ehitati esimene kirik.

Sakslased, kõigepealt kaupmehed asusid valitsejate kutsel Pommeri hertsogkonda ja Szczecinisse elama, 1187 ja 1237 tunnustati saksa kogukonda ametlikult. 1243 sai Szczecin Magdeburgi linnaõigused. Umbes sel ajal muutus linnaelanike enamus slaavlastest sakslasteks. Szczecini saksakeelne ajalooline nimi on Stettin. Slaavlaste viimane mainimine Stettinis pärineb 1350. aastast, kui mainiti slaavi sauna ja pagaritöökoda. Kuid valitsejad jäid endiselt kandma slaavi nimesid: Bogislaw, Casimir, Wartislaw jt. Pommeri hertsogkond kuulus Saksa-Rooma riiki Ülem-Saksi ringkonnas.

1390 astus Szczecin Hansa Liitu. Temast sai tähtis kaubalinn, kelle käes oli aeg-ajalt viljaga kauplemise monopol kogu Odra jõe vesikonnas. Tähtsaimad kaubaartiklid olid vili, sool ja heeringas. 16. sajandil tabas linna allakäik, sest aadel ja kirik said nii võimsaks, et ei hoolinud enam monopoliõigustest. Allakäiku soodustasid rivaalitsemine Frankfurdiga Oderi ääres ja heeringaturu kokkuvarisemine.

1630. aastal vallutasid linna Kolmekümneaastase sõja käigus Rootsi väed. Vestfaali rahuga 1648 läks linn ja suurema osa Lääne-Pommerist Rootsi Kuningriigile. Sellega lõigati linn ära sisemaaga ühendavatest kaubateedest, mis tähendas jätkuvat majanduslangust. Ülejäänud Pommeri hertsogkond oli juba Rootsi võimu all ja läks lõplikult Rootsi kontrolli alla 1653. aasta Stettini rahulepinguga, mille Rootsi ja Brandenburgi kuurvürst sõlmisid hertsogkonna jagamiseks. Lepingu järgi sai Rootsi Põhja-Pommeri, Vorpommerni koos Stettiniga.

Põhjasõja ajal 1713 hõivasid linna Preisimaa väed. Täpsemalt öeldes tuli sõjavägi appi tulekahju kustutama ja keeldus lahkumast. 1720 seadustati Stettini kuulumine Preisimaale.

Stettinis tegutses poola kool, kus õpetati poola keelt, kuni 1939 suleti Saksa võimude käsul kõik poola organisatsioonid. Sel ajal oli linna 382 tuhandest elanikust poolakaid umbes 2000. Sõja ajal viidi linna hulgaliselt Poola sõjavange, keda kasutati orjatööjõuna. Poolakate hulk linnas kasvas 15 tuhandeni. Võõramaalaste jaoks loodi linna ja selle lähedusse 135 töölaagrit.

Punaarmee vallutas Szczecini 26. aprillil 1945. Sama aasta juulis anti linn üle Poola võimudele. Sakslased aeti linnast minema ja nende asemele tulid poolakad Nõukogude Liidu kätte läinud Poola aladelt.

Vaatamisväärsused

Pommeri hertsogi loss
Wały Chrobrego
Püha Jakobi basiilika
Vanalinn
Vana raekoda ja Sienny plats
Brama Królewska – Kuninga värav
Panieńska torn
Keskkalmistu
Odra jõe äärne arhitektuur

Majandus

Kuigi Szczecin ei asu otse mere ääres, määrab meri kohaliku turu. Kogu Poolas on Szczecin seotud sadamate ja laevatehastega. Tänu neile on piirkonna arenenumad tööstusharud logistika, transport, laondus ja kaubandus. Muude harude hulka kuuluvad taastuvenergia, metalli- ja toiduainetööstus. Linna suurimate tööandjate hulka kuuluvad^[2]:

Morska Stocznia Remontowa Gryfia S.A.
Demant - kuulmisproteesimise valdkonnas tegutsev tootja, kus töötab ligikaudu 3700 töötajat.
Lääne-Pommeri Tehnikaülikool Szczecinis – töökoht ligikaudu 2000 õppe- ja haldustöötajale.
Euroafrica Linie Żeglugowe – konteinerveoteenuseid pakkuv ettevõte.
Concentrix - rahvusvaheline IT-valdkonnas tegutsev ettevõte. See annab Poolas tööd ligikaudu 700 inimesele ja kogu maailmas 270 000 inimesele.
Szczecini Ülikool – annab tööd enam kui 1700 töötajale.
ENEA Energy Group – elektri tootja ja turustaja Poolas.