Poilased
| Poilased | |
|---|---|
 Kartulimardikas | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Alamklass |
Välislõugsed Ectognatha |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
| Sugukond |
Poilased Chrysomelidae |
Poilased (Chrysomelidae) on sugukond väikesi värvilisi mardikaid, kes sarnanevad pisut lepatriinulastega. Ka poilaste valmikud ja vastsed, nagu ka lepatriinud, ronivad taimede lehtedel, kartmata enda ärasöömist.
Paljud liigid eritavad kaitseks kehaliigestest mürgist vedelikku. Peaaegu eranditult kaitsevad poilased ennast aga mahakukkumise abil. Ohu korral tõmbavad nad tundlad ja jalad keha alla (sellest ka poilaste nimetus) ja pillavad ennast maha.
Enamik poilasi on silmapaistvalt punased, sinised, kollased, mõned on lausa vikerkaarevärvides helkivad. On ka tagasihoidliku tumeda või heleda värvusega poilasi. Näiteks vesiroosimardikad (alamsugukond: roomardiklased), kelle keha on rohekas, punkteeritud ülakülg helgib metalselt, keha alakülg on kaetud tihedalt paiknevate karvakestega ning paistab seetõttu valkjas pikk ja üsna sihvakas. Nii meenutavad nad välimuselt siklasi. Mõned poilased on üleni või osaliselt täpilised. Enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad.
Kui lepatriinulased on röövtoidulised, siis poilased on taimetoidulised. Kui poilasi on palju, võivad nad taimede lehed rootsudeni paljaks närida (kartulimardikas).
Poilaste vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud. Nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud. Nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku. See on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida.
Eesti liikidega perekondi
[muuda | muuda lähteteksti]- Bruchus – teramardikas
- Cassida – kilpmardikas
- Chrysomela – haavapoi
- Galerucella – ehmespoi
Eestis elavaid liike
[muuda | muuda lähteteksti]- Agelastica alni – lepapoi
- Bruchus loti – nõiahamba-teramardikas
- Bruchus pisorum – herne-teramardikas
- Chrysomela populi – suur-haavapoi
- Chrysomela tremula – väike-haavapoi
- Donacia crassipes – vesiroosimardikas
- Galerucella nymphaeae – vesiroosi-ehmespoi
- Leptinotarsa decemlineata – kartulimardikas
- Lilioceris lilii – liiliakukk
- jpt.
Kirjandust
[muuda | muuda lähteteksti]- Haberman, Harald 1962. Eesti hüpikpoilased (Chrysomelidae, Halticinae). Tartu: Zooloogia ja Botaanika Instituut.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Täimardikas Indiast
-
Kartulimardikas Leptinotarsa decemlineata
-
Timarcha sp.
-
Tavaline asperaaguse mardikas Crioceris asparagi
-
Mardikas alamsugukonnast Hispinae
-
Chrysochus auratus
-
Poilane
