Polesine

Tänapäevase Polesine asukoht Itaalia kaardil

Polesine (veneti keeles Połéxine) on Itaalia kirdeosas asuv geograafiline ja ajalooline piirkond, mille piire on läbi sajandite muudetud. Mõnda aega tunti piirkonda ka nimega Rovigo Polesine.

Tänapäeval vastab Polesine poliitilise geograafia vaatenurgast Rovigo provintsile. Loodusgeograafia seisukohalt on aga tegemist Adige ja Po jõe alamjooksude vahel asuva umbes 100 kilomeetri pikkuse ja 18 kilomeetri laiuse maaribaga. Seda piirab idast Aadria meri, kuid selle läänepoolne piir ei ole kindlalt määratletud.

Geograafia

 Pikemalt artiklis Rovigo provints

Polesine idapoolne osa vastab Po jõe deltale ja detriitsetete tõttu laieneb see pidevalt ida suunas. Po ja Adige jõgi on oma vooluhulga poolest vastavalt Itaalia esimene ja kolmas jõgi ning nende kahe peamise jõe vahel voolab Polesine piirkonnast läbi veel üks jõgi: Canal Bianco. See tähendab, et kaugelt kõige enam värsket vett voolab Itaalias merre just Polesine piirkonna kaudu. Kuna piirkond peab saama hakkama nii suure koguse veega, on seal palju kanaleid ja kuivendussüsteeme.

Piirkonna suurim linn on Rovigo (51 000 elanikku), millele järgneb Adria (20 000). Teised olulisemad keskused on Porto Viro, Lendinara, Porto Tolle, Badia Polesine, Occhiobello ja Taglio di Po. Tähtsad põllumajanduslikud keskused on Arquà Polesine, Loreo, Polesella ja Lusia.

Nime päritolu

"Polesine" on Veneetsia päritolu termin (klassikaline kirjapilt), mis tuleneb ladinakeelsest sõnast pollìcinum või polìcinum ja mis tähendab kas sood või märgala. Seda seetõttu, et oma nime saamise ajal oli piirkond soo. See leidis aset pärast Rooma keisririigi langust Veneto piirkonnas toimunud hüdrograafilisi katastroofe.

Ajalugu

Polesine laienemine alates aastast 1484. Kollasega on tähistatud aastal 1484 Veneetsia vabariigi maismaavalduste piires pärast Ferrara sõda loodud Polesine territooriumi ala. Punasega tähistatud alad on osa aladest, mis aastal 1815 Kirikuriigi küljest lahutati ja Polesinega liideti, et luua Lombardia-Veneetsia kuningriiki kuuluv Rovigo provints. Rohekalt on tähistatud teised aastal 1815 kirikuriigi küljest lahutatud alad, mis aga liideti algselt sama kuningriigi Veneetsia provintsiga. Rohelised ja rohekad alad lahutati aastal 1851 Veneetsia provintsist ja liideti Rovigo provintsiga

Polesine mütoloogias

Polesine tekkelugu on seotud müüdiga Phaethonist, noorest jumalast, kes uppus koos päikesekaarikuga Eridano (tänase nimega Po) jõkke. Polesines asuva väikese Crespino küla peaväljak on pühendatud Phaethonile, et mälestada vana legendi ja suulist traditsiooni, mille järgi Phaethon suri Po jõe selles osas, mis läbib just Crespino küla.

Vanaaeg

Tollal voolas Adige jõgi praegusest põhja pool ja Po jõe peamine säng oli praegusest lõuna pool (enam-vähem kohas, kus praegu asub Po jõe Volano kanal). See tähendab, et muinasajal oli kahe jõe vaheline ala palju suurem kui Polesine piirkond tänapäeval.

Kreeklased rajasid vahemikus 12.–11. sajandini Po jõe endisele kanalile Adria asula (tänapäeval asub koht Canal Bianco jõe alamjooksul). Kanalile anti nimeks Adria ja koloonia järgi sai nime ka Aadria meri. Tollal oli Adria kanal muinasajal Aadria merre voolanud Mincio jõe alamjooks.

Etruskid ja venetid asusid piirkonda elama 6. ja 5. sajandil eKr ning seejärel vallutati ala roomlaste poolt. Etruskid ja roomlased puhastasid piirkonda, kaevates piirkonna kuivendamiseks kanalid.

Mõned ajaloolased arvavad, et seal piirkonnas peeti aastal 101 eKr toimunud Vercellae lahing (tuntuda ka Raudine tasandiku lahinguna).

Kesk- ja uusaegne ajalugu

Pärast Rooma keisririigi langust ja kogu Veneto piirkonda puudutanud katastroofe (nn Cucca läbimurre aastal 589) kaotasid Adria ja selle sadam oma tähtsuse. Hiljem sai piirkonna uueks keskuseks Rovigo, misda on dokumentides esmamainitud 9. sajandil. Linna kindlustati 10. sajandil ja linnamüür ehitati 12. sajandil.

Aastal 1152 muutis järjekordne katastroof taas Polesine geograafiat: Po jõe kallastel avanes Ficarolo lähedal üks läbimurre ja jõe uus peamine voolusäng hakkas kulgema Adige jõele palju lähemalt.

Kogu seda piirkonda (välja arvatud Po jõe uut deltat) valitses Este dünastia. 12. sajandi paiku kutsuti piirkonda Gavello maakonnaks, kuid kaks sajandit varem toimunud katastroofi ja Gavello kloostri languse tõttu hakati piirkonda kutsuma Rovigo maakonnaks.

Pärast Ferrara sõja lõppu said Tartaro-Canalbianco joonest põhja pool olevad alad aastal 1484 Veneetsia vabariigi osaks. Vabariigiga liideti nt ka Adria, Polesella ja Guarda Veneta. Kõik need alad kokku moodustasid seejärel vabariigi maismaavalduste (Domini di Terraferma) osaks olnud Polesine territooriumi.

Polesine (asub sellel kaardil kirdes) ja Emilia-Romagna aastal 1585. Tähele võib panna, et Po jõe peamine voolusäng asus enne 1604. aastal aset leidnud "Porto Viro lõikamist" praegusest põhja pool

Cambrai liiga sõja ajal sai Este dünastia kogu Polesine taas enda valdusse, kuid pärast lühikest okupatsiooni aastatel 1508–1511 taastati 1484. aasta piirid.

Vahemikus 1602 ja 1604 tegi Veneetsia vabariigi ja tollal Po delta lõunapoolse osa üle valitsenud Kirikuriigi vaheline kokkulepe võimalikuks uue ja seni viimase Po jõe sängi kaevamise, mida tuntakse "Porto Viro lõikamise" nime all. Kohanimi Taglio di Po tähendabki Po lõikamist ja viitab sellele jõe ajaloos seni viimasele peamise voolutee muutmisele.

Nüüdisaegne ajalugu

Polesine kesk- ja idaosad aastal 1885. Kaardil kujutatud Adige ja Po jõe voolusängid on samad mis tänapäeval

Pärast Viini kongressi said kõik Po jõest põhja pool olnud alad osaks Lombardia-Veneetsia kuningriigist. Polesine lääne- ja keskosa alad liideti Rovigo territooriumiga, et moodustada mainitud kuningriigi Rovigo provints. Idapoolsed maad liideti algselt Veneetsia provintsiga, kuid aastal 1851 lahutati kogu Po jõe delta Veneetsia provintsist ja liideti Rovigo provintsiga, andes seeläbi Polesinele selle tänapäevase ulatuse.

Üleujutused

Polesinet läbiva vee suure koguse tõttu on sajandite jooksul toimunud palju üleujutusi. Neist suurimad on olnud järgmised:

• 589 (Adige) – eespool mainitud Cucca läbimurde katastroof, mis muutis Adige jõe peamist voolusängi;
• 950 (Adige) – Pinzone, tänapäevase Badia Polesine, lähedal avanes läbimurre ja Adige pööras kõrvale Tartaro endisse sängi;
• 1152 (Po) – eespool Ficarolo läbimurdena mainitud katastroof, mis muutis Po peamist voolusängi;
• 1438 (Adige) – taas muutus Adige jõe voolutee ja jõgi ei voolanud enam läbi Rovigo; Adige voolab tänaseni selles kohas;
• 1882 (Adige) – Adige ja Canalbianco vaheline ala ujutati üle ning selle tulemusena emigreerus 63 000 inimest Lõuna-Ameerikasse.
• 1951 (Po) – kaks kolmandikku Polesine aladest ujutati üle, sundides kogu piirkonnast evakueeruma üle 150 000 inimese.

Piirkonna geoloogiline kujunemine

Adige jõgi kohas, kus ta Badia Polesine lähedale Polesine aladele jõuab

Geoloogilisest seisukohast on Polesine hiljutine geoloogiline moodustis, mille on algselt kujundanud Po ja Adige jõe setted ning hiljem inimeste tehtud muudatused. Polesine pärineb pliotseeni ajastikust; samal ajajärgul tõusid Alpid ja Apenniinid ning kogu Padania oli täidetud pika lahega, mille tohutu merepõhi oli orgusid ja kõrgendikke täis. Viimase jäätumisperioodi lõpus (10 000 aastat tagasi) kujunes välja suurem osa Padania praegusest territooriumist.

Aastal 1604 muudeti Po jõe loomulikku sängi ja pärast seda moodustus jõe tegelik delta. Polesine sagedased üleujutused täitsid piirkonna madalamad osad liivast, savist ja uhtliivast koosnenud setetega.

Välislingid

• PolesineOnLine – Social-Cultural Portal of Polesine. Polesine piirkonna ajalugu, kultuuri, turismi, uudiseid, noori ja muusikat tutvustav veebileht. Olemas ka foorum.
• Museo dei Grandi Fiumi