Massikot
Massikot, ka massikoo ehk pliikollane[1] on valkjaskollane kuni punaka varjundiga kollane anorgaaniline värvipigment, koostiselt plii(II)oksiid (PbO). Oli tuntud juba antiikajal, kasutati käsikirjade illumineerimisel ning sikatiivõlide (olifa) koostisosana[1]. Tänapäeval kasutatakse enim klaasitööstuses kristallklaasi valmistamiseks.[2]
Saamine
[muuda | muuda lähteteksti]Massikoti valmistatakse pliivalgest selle kuumutamisel kuni 300° C juures.[1]
Pigment esineb ka looduslikul kujul mineraalina, ent väikestes kogustes ja minevikus kasutati ka loodusest leitut.[2] Massikot võib looduses tekkida pliid sisaldavate mineraalide, nagu galeniit, burnoniit, bulanžeriit, oksüdatsiooniprotsessil.
Omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Pliioksiid esineb kahes struktuurivormis, rombilise ja tetragonaalsena. Tetragonaalne vorm (inglise keeles litharge) on punakaskollane tahke aine, stabiilne temperatuuridel kuni 488° C. Rombiline vorm on kollane tahke kristalliline aine, stabiilne kõrgematel temperatuuridel.[2]
Toatemperatuuril on massikot pehme (Mohsi skaala järgi kõvadus 2) kollane kuni punakaskollane mullataoline kihiline väga tihe mass, suhtelise tihedusega 9,64.[2]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Massikot on hästi kattev ja valguskindel värv, pliisisalduse tõttu mürgine. Värvipigmendina oli see tuntud juba Vana-Egiptuses, hiljem Roomas, Lääne-Euroopa maades keskajal. Massikoti pole teadaolevalt kasutatud õlivärvides, kuid kasutati käsikirjade illumineerimisel munatempera- ja akvarellvärvidega, samuti enkaustika- ja freskomaalis.[2]
Massikot kuulus, otsustades apteegis müüdavate värvide hindade järgi, sh Tallinna apteegi 1695. aasta hinnakirjas, maalipigmentide hulgas pigem odavamate hulka[3].