Tornide väljak

Vaade Tornide väljakule Oleviste kiriku tornist

Tornide väljak (varem ka Näituseväljak, Näituse väljak, Stalingradi väljak) on haljasala Tallinnas Vanalinna asumis.

Tornide väljak (jaanuar 2014)

Tornide väljak, 2012. Paremalt vasakule: Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn ja Grusbeke-tagune torn

Tornide väljak piirneb Suurtüki tänava, Rannamäe tee, Nunne tänava, Suur-Kloostri tänava ning Tallinna linnamüüriga, milles asusid keskaegsed vahi- ja kaitsetornid, mis osaliselt on säilinud tänapäevani: Köismäe torn, Herman van der Lippe järgi nimetatud Lippe torn, Loewenschede torn, Nunnadetagune torn, Kuldjala torn ja Saunatorn. Nime saigi väljak selle järgi, et sellelt on olnud näha seitse Tallinna linnamüüri torni.

Pargis on ka laste mänguväljak.

Pargi välispiirid

Tornide väljaku pargi piir kulgeb Rannamäe tee ja Suurtüki tänava ristumiskohast mööda Suurtüki tänava pargipoolset teemaad kagusse kuni bastioni müürini, mööda müüri edelasse kuni Suur-Kloostri tänavani, edasi mööda Suur-Kloostri pargipoolset teemaad läände kuni ristumiseni Nunne tänavaga, mööda Nunne tänava pargipoolset teemaad kuni ristumiseni Rannamäe teega ning mööda Rannamäe tee läänepoolset teemaad kuni ristumiseni Suurtüki tänavaga.

Üritused

Väljakul toimub igal suvel mitmekuune Tallinna lillefestival, samuti on sealsel laval korraldatud kontserte ja muid üritusi vanalinna päevade ja teiste festivalide ajal.

2022. aastal rajati Tornide väljakule MTÜ Vanalinn Selts eestvedamisel kogukonnaaed, kus kasvatatakse püha Hildegardi ravimtaimede kataloogis mainitud taimi.

Skulptuurid väljakul

Tornide väljaku Nunne tänava poolses osas paikneb skulptor Juhan Raudsepa 1935. aastal valminud skulptuur "Naine vaagnaga".

Stalingradi väljakul asus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe, Tallinnas Volta tehases töötanud Mihhail Kalinini täispikkuses kuju.

Ajalugu

Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi- ja köögiviljaaiad ning Mihkli kloostri karjamaa.

Linnamüürist läände jääv ala jäi lagedaks Krimmi sõja aegu, 1864. aastal tasandati sealkandis asunud vallikraav ja muldkindlustused. Glassii välisäärde rajati tänane Põhja puiestee (1906–1917 Troonipärija puiestee).

1896. aastal, pärast Nunnavärava lammutamist ja Eestimaa Põllumajandusühingu näitusehoone püstitamist, hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid, sellest tulenes nimi Näituseväljak. Nunne tänava ääres asus Näituseväljaku 40-meetrise läbimõõduga peapaviljon, kaheksakandiline rotund. Paviljonis on asunud ka rulluisutamise paviljon ja kino Rekord, paviljon hävis tulekahjus 1933. aastal.

Tornide väljakul asus 1915. aastal valminud Olümpia spordiseltsi jalgpallimeeskonna jalgpalliväljak.

1931. aastani oligi see Eesti Põllumeeste Seltsi näituseplats, seejärel kujundati väljak avalikuks haljasalaks.

Väljak kandis Näituse väljaku ja 1947. aastast kuni 1961. aastani Stalingradi väljaku nime.

2001. aastal raiuti linnamüüridele vaate avamiseks pargis maha hulk puid ning paigaldati uus valgustus. 2002. aastal investeeris Tallinna linn miljon krooni Tornide väljaku rekonstrueerimisse. 2009. aastal rekonstrueeris väljaku lava ja lavaesise platsi OÜ Delgetec OÜ Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik projekti alusel Tallinna Kommunaalameti tellimusel.

• 
  Platsi ala 1879. aasta kaardil
• 
  Seitse väljaku-äärset torni aastail 1885–1890
• 
  Näituste väljak - müügiletid ja -paviljonid, tagaplaanil Kuldjala torn
• 
  Näituse väljak, 1938
• 

Välislingid

• Andres Levald: "Tallinn 1639", Tallinna Lillefestival
• Hetlin Villak: "Tornide väljak muudetakse lille- ja ürdiaiaks" EPL, 12. märts 2009
• Rando Tooming: "Tornide väljak saab korda" Eesti Päevaleht, 7. november 2002