Transudaat
Transudaat (transsudatum) on osadel selgroogsetel loomadel kõhu- ja/või pleuraõõnde kogunev kindlate füüsikaliste, keemiliste ja mikroskoopiliste iseärasustega ekstravaskulaarne (sooneväline) väikese valgusisaldusega (võrreldes eksudaadiga) kehavedelik (koevedelik), millele omistatakse nii humaan- kui ka loomameditsiinis (exudate-transudate concept) vahetevahel teatav patoloogiline roll (haiguslike seisundite tekkel) ja mille laboratoorne diagnostika aitab meditsiinitöötajaid patsiendile diagnoosi kinnitamisel.
Tänapäeval uuritakse transudaate laboratoorse diagnostika meetoditega.
Transudaadid moodustavad eelkõige veresoonesiseste rõhkude muutustest – kas hüdrostaatilise rõhu suurenemisel kapillaarides ja/või onkootse rõhu vähenemisel plasmas, näiteks südame paispuudulikkuse korral.
Inimestel
[muuda | muuda lähteteksti]Astsiit
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Astsiit
Kõhuõõnde kogunevat ülemäärast kõhuõõnevedelikku (peritoneaalvedelikku) nimetatakse astsiidiks. Astsiit võib olla olenevalt koostisest kas transudaat või eksudaat.
Astsiidi kogunemise tüüpilisteks põhjusteks (üheaegselt võib olla ka mitu põhjust) täiskasvanutel on
- alkoholhepatiit
- krooniline maksapõletik
- maksakasvajad või kasvajate metastaasid maksas
- maksatsirroos
- neerupuudulikkus
- pankreatiit ehk kõhunäärmepõletik
- peritoneumile levinud vähk
- rasedushepatoos
- südamepuudulikkus.
Astsiit võib tekkida ka infektsioonide, sarkoidoosi, munasarja haiguste, luupuse ja adenokartsinoomi (kas munasarjades, rinnanäärmes, maos ja ka teistes elundites).
Pleuravedeliku uuringute üldpõhimõtted
[muuda | muuda lähteteksti]Vedelikukogunemust pleuraõõnde > 20 ml nimetatakse efusiooniks (efusioonid liigitatakse transudaatideks ja eksudaatideks) ja seda peetakse (avalikuks tulemise korral) patoloogilise protsessi tunnuseks.
Pleuravedelikuga seostatakse südamerikkeid, maksatsirroosi, perikardi haigusi, nefrootilist sündroomi, maksahaigusi (tsirroos), kilpnäärme alatalitlust, müksödeemi, urinothorax'd, kopsu täielikku kollapsit jt.
Laborianalüüs
[muuda | muuda lähteteksti]- kahvatukollase ja selge värvusega, lõhnatu
- väikese erikaaluga (alla 1012)
- valgusisaldusega < 2% (2-3%; alla 30 g/L), peamiselt albumiin
- valgusisalduste suhe (vedelik/seerum) on alla 0,5
- vedeliku LDH (laktaadidehüdrogenaas) aktiivsuse suhe on alla 0,6
- glükoosi tase vedelikus ja seerumis võrdne
- leukotsüütide sisaldus on alla 1,0 × 109/L, erütrotsüüte alla 10 × 1012/L
- rakuvaene (üksikud irdunud mesoteelirakud), spontaanseid hüübeid ei esine[1]
- kolesterool < 45 mg/dl
- bakteriteta.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Transudaatide ja eksudaatide eristamine, veebiversioon (vaadatud 16.05.2015)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Vyankatesh T. Anchinmane, Gururaj V. Puranik, The Diagnostic Separation of Transudates and Exudates in Ascitic Fluid and Pleural Fluid, Bombay Hospital Journal, 53. väljaanne, nr 2, 2011
- Hannes Tamm, Vedelike tsütoloogia 1. Kehaõõnte vedelikud, 2007/2008