Evangeelium: erinevus redaktsioonide vahel

Evangeelium on rõõmukuulutus, hea sõnum ehk rõõmusõnum (kreeka εὐαγγέλιον, euangelion; eu- "hea", -angelion "sõnum"), mida kasutatakse Uue Testamendi 4 esimese raamatu ja mitme apokrüüfilise teose üldnimetusena.

Issanda Jumala Vaim on minu peal,
sest Issand on mind võidnud;
ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele,
parandama neid, kel murtud süda,
kuulutama vabastust vangidele
ja avama pimedate silmi,
2 kuulutama Issanda meelepärast aastat
ja meie Jumala kättemaksu päeva,
trööstima kõiki leinajaid,
3 andma Siioni leinajaile laubaehte tuha asemel,
rõõmuõli leinarüü asemel,
ülistusrüü kustuva vaimu asemel,
et neid nimetataks "Õigluse tammedeks",
"Issanda istanduseks",
millega ta ennast ehib.

• Jesaja raamat, 61:1-3

• Sakarias küsis inglilt: "Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas."

19 Ja ingel vastas talle: "Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit."

• Luuka evangeelium, 1:18-19

• Ja Jeesus vastas neile: "Minge, teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud:

pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad,
pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad,
surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit
23 ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!"

• Luuka evangeelium, 7:22-23

• "Ärge otsustage uisapäisa, ütlevad evangeelium ja härra kardinal," lausus Athos.
  • Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 432

• Dialektika asemele astus elu ja teadvuses hakkas hoopis midagi muud välja arenema.

Tema padja all seisis evangeelium. Ta võttis selle masinlikult. See oli Sonja raamat, sama raamat, millest ta temale tookord Laatsaruse ülestõusmisest ette luges. Sunnitöö alguses mõtles ta, et Sonja piinab ta usuga surnuks, teeb evangeeliumist alatasa juttu ja käib temale raamatute lugemisega peale. Kuid ta suureks imestuseks ei teinud Sonja sellest kunagi juttu ega pakkunud temale kordagi evangeeliumi. Tema ise palus selle temalt veidi aega enne oma haigust ja Sonja tõi talle raamatu vaikides. Tänini polnud Raskolnikov seda veel kordagi lugenud.

• Fjodor Dostojevski, "Kuritöö ja karistus". Epiloog II. Tõlkinud A. H. Tammsaare

• "Teie olete kole ateist!" hüüdis Voitinski ja kõõksus naerda. "Ususalgaja!"

"Aga evangeelium?" hüüdis Slopašev vahele.

"Anti evangeelium inimestele? Olid need tõesti mingisugused inimesed, kellele teda alguses kuulutati?" küsis Kulebjakov. "Kes olid tema esimesed poolehoidjad? Naised ja orjad. Oli naine või ori siis inimene? Teie unustate, et kirjutatudki on: minge ja kuulutage kõigele loomale. Tähendab: evangelistid olid sama targad kui Tolstoigi: nemad tundsid oma karjalambukesi…"

• A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" II, peatükk 26

• 1. Alguses oli Seakartul, ja Seakartul oli Vanaema juures. Nõnda alaku eestlase evangeelium.

2. Inimestel olgu alati käepärast kolm mõõtu: söögikartul, seemnekartul ja seakartul. Nendega mõõdetagu maailma. Võtku see kõik omajagu aega.

3. Seakartul toodagu talumehelt, kellel olgu peldikus ajalehed. Kaup olgu aus. Kartul püsigu kevadeni. Kevadel kartul idutatagu. Iduga sirgeldatagu oma nabale: Idu tataguu!

4. Nõnda lõppegu eestlase evangeelium. (lk 223-224)

• Valdur Mikita, "Lindvistika", Välgi metsad, 2015