Trooja

Proosa

• Ja ometi pole see täpp seinal üldsegi mitte auk. Selle võis tekitada isegi mingi ümar must ollus, näiteks suvest jäänud väike roosileht, ja mina, kes ma pole just kõige ontlikum perenaine - vaadake kas või tolmu kaminasimsil, tolmu, mis olevat Trooja kolm korda enda alla matnud, nii et hävimast keeldusid otsustavalt ainult potikillud, nagu võibki uskuda. (lk 8-9)
  • Virginia Woolf, "Kirjutamata romaan", tlk Mirjam Parve, 2017

• Kord, kui Ahhilleus Iolkosesse läks, seisis sadamas suur laev Troojast ning Eumelos võõrustas palees Trooja ülikuid. Nendega kaasas oli üks Trooja kuninga Priamose nooremaid poegi, Troilos, kes jäi Eumelose poja ja Ahhilleuse seltsi kuni saatkond kaubatehinguid ajas. Trooja laevu ei ilmunud Iolkosesse sageli; Heraklese sõjakäik Trooja vastu polnud ununenud ja Iolkoses elas veel mehi, kes kandsid ihul Trooja alt toodud arme ning troojalastesse suhtuti teatud umbusaldusega. "Reetlikud" - see oli ahhailaste sõna troojalaste tarvis, kuigi Ahhilleus kunagi ei saanud aru, millele see põhines. Ahhilleus - Trooja printsist pisut vanem - võttis ta oma "kaitse" alla ja viis ta üles Pelionile. Troilos oli vaimustatud elust kentauride juures, nagu Ahhilleus seda näitas ja kirjeldas. Trooja printsid pidid leppima harjutustega oma linna ees; Ida mägestikus Trooja taga ei elanud kentaure. (lk 23)
  • Helgi Öpik, "Trooja väljadel", 1980