Arne Oit

Arne Oit (3. detsember 1928 – 28. november 1975) oli eesti helilooja ja akordionist.

Tema kohta

• Arne Oit (1928—1975), ENSV teeneline kunstitegelane, ELKNÜ preemia laureaat, paljude laulu­võistluste võitja, on suurkuju meie laululoojate seas. Ületada Arne Oidi kunstikõrgusi pole lihtne. See ülesanne seisab meie heliloojail veel ees. (lk 11)
• Arne Oit oli sõna­kehv ja tagasihoidlik inimene. Tema mina teine pool — looming — aga seevastu tunneteküllane ning aval. (lk 11)
• Arne Oit oli meie lauluvõistluse idee algataja ja juba esimesel filharmoonia lauluvõistlusel 1959. aastal võitis Arne Oidi laul "Meie Mall" aasta populaarseima meloodia preemia. Järgmistel aastatel noppisid ta laulud pea kõigil vabariigi laulu­võistlustel mõne preemia ja vahel, kui auhindu palju kogunes, näis, et tal on pisut piinlik, et ta teistest tugevam ning viljakam on. (lk 12)
• Arne Oit kirjutas südamest ja südamesse. Ta tundis oma kuulajat ja aimas intuitiivselt, millest pa­rasjagu puudust tunti. Ta laulud on kirjutatud hea maitsega, neil on kaalukas üldinimlik sisu. [---] Ta laulude ava­ras temaatikas peegeldub ergas ja mitmekülgne maailmataju. Helilooja temaatilised laulud kutsuvad kuulama. Neis ei ole suurejoone­list pateetikat ega välist sära, seda sügavam aga on sisu. Kuulates ta laule "Vana meloodia", "Igavene tuli" või "Unustuse jõel", jääd mõttesse ja kuuled otsekui igaviku häält. (lk 12)
• Niisiis on Arne Oidi laulude temaatika väga mitmepalgeline. Ta ei olnud va­hest nii suur eksperimenteerija kui Uno Naissoo, kuid ka tema leidis laulužanrile mitmeid uusi vormilahendusi, värskeid võtteid arranžeeringuis, oskas vajaduse korral oma oidilikku helikeelde sulatada elemente Beethovenist või "biitlitest", soulist või akordionimuusikast. Ta laulude esmane tunnusjoon on haruldane meloodiarikkus, millega kaasnevad klassikaline selgus ja hea vormi­tunnetus. Küllap selles ongi ta laulude laia populaarsuse pea­põhjus. (lk 12)
  • Anne Erm, "Polkast rokini: Tänapäeva Eesti levimuusika panoraam", 1984