Naar inhoud springen

keel

Van Wiktionary

Algemein Gesjreve Limburgs

[bewirk]

Zelfsjtendig naamwaord

[bewirk]

keel m (Nederlands: kiel, kledingstuk)

Sinneniem
Verbuging

kele, keelke


e deil luuj mit 'ne keel [2] aan

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

keel m /kʲè:l/

  1. d'n ungelste balk inne lingdje langs de middelien van e sjeep
  2. (kleier) e kleierstök sónger veursloeting det 't baovelief bedèk (veural gedrage door boere)
Aafbraeking
  • keel
Net get anges gesjreve
Variaasje
Synoniem
Aafleijinge
Vermeljing
  • Bakkes, Pierre: Mofers Waordebook, Stichting Mofers Waordebook (2007); p. 181.

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif keel kele kelen
IPA /kʲè:l/ /kʲé:le/ /kʲé:len/
dim. sjrif keelke keelken keelkes
IPA /kʲè:l̥kʲe/ /kʲè:l̥kʲen/ /kʲè:l̥kʲes/ /kʲè:l̥kʲez/
dat. sjrif keel kele kelen
IPA /kʲè:l/ /kʲé:le/ /kʲé:len/

In anger spraoke

[bewirk]

[1]

bewirk
  • Algemein Gesjreve Limbörgs: keel


[2]

bewirk


Nederlandjs

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

keel g /ke:l/

  1. (liefdeil) kael

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
nom.: keel kelen
dim.: keeltje keeltjes