Alatagil
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 334,209 ristitud |
Pind | 297,47 km² |
Pämez' | Vladislav Pinaev (kezaku 2018—) |
Telefonkod | +7−3435-xxx-xxx |
Avtokod | 66, 96, 196 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Alatagil (ven.: Ни́жний Таги́л) om Venäman lidn da järed tegimištoline keskuz Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, Alatagilan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1696 löutihe vas'kkivendod da raudmägid nügüdläižen lidnan ümbrištos. Tagilan raudtegim (ven.: Тагильский завод) i Vijan raudtegim (ven.: Выйский завод) oliba saudud Demidovad-dinastijan ohjastusen al Suren Petran käskön mödhe vn 1714 jäl'ghe. Alatagil-eländpunktan alusenpanendan oficialine dat om vn 1722 19. (8.) päiv redukud, sil päiväl saihe ezmäšt kaugedraudad Vijan tegimel. Žilo oli tetab metallal (vas'k i raud) «Vanh näd»-torguindznamanke, kuvatadud lehtraudaižil kandičuil. Vl 1800 tegihe melel velosipedan täs, vl 1833 — puruvedimen.
Vn 1919 20. päiväl elokud koume ühtenzoittud volostid (Tagilan, Vijan-Mikulain i Stroican-Aleksandran) saiba lidnan statusad nügüdläiženke nimenke, sil aigal ristitišt oli 30..40 tuhad eläjid. Vspäi 1963 lidn om alištunu agjan tobmudele oikti.
Alatagil šingotase raudan Korgedmägen küllästamižfabrikal i Alatagilan metallurgižel tegimel, mašiništonsauvomižel («Uralvagonzavod» — vagonad, tramavaid, cisternad, sodatankad, traktorad, ekskavatorad, kormadimed, toižed edheotandad — palad raudtemašiništon täht, kriotehnik), sauvondmaterialiden sarakol (leskusenvastaižed materialad, metalližed konstrukcijad, lämuzizoläcii, asfal't, cement, apakut), himižel tegimel («Uralhimplast») i sömtegimištol (leibtegim, jähine), mugažo mebel'fabrik radab.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päuvnouzmaižel pautkel, Tagil-jogen üläjoksmusen da sen huran Vii-ližajogen (34 km pitte, ven.: Выя, Tur-jogen oigedpol'ne bassein) randoil, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tagilan uit om saudud lidnan suvipalas, Vijan uit — päivlaskmas. Kahesa mäged seištas lidnas ani: Medved'-Kivi, Korged, Pit'k, Pall'az Kivi da toižed, 250..388 m ü.m.t. korktusil.
Matkad lidnaspäi Jekaterinburghasai om 125 km suvhe orhal, 143 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma 30..50 km lidnaspäi: Nevjansk, Kirovgrad, Ülätagil i Novoural'sk suvhe, Kušv, Ülätur i Krasnoural'sk pohjoižhe, Üläsald i Alasald päivnouzmha.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +1,7 C°, kezakun-elokun +14,3..+17,8 C°, tal'vkun-uhokun −11,2..−14,5 C°. Ekstremumad oma −52 C° i +37 C°. Il'man vozne keskmäine relätivine nepsuz om 75 %.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Alatagil jagase koumeks lidnrajonaks. Ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, kaikuččel ičeze administracii om olmas. Kaik 23 pen't žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho Alatagilan ližaks. Lidnümbrikon pind — 4 105,80 km², se levineb suvhe i päivlaskmha lidnaspäi.
Lidnümbrikon tobmuden pämez' (ven.: глава Нижнего Тагила) om sen Administracijan pämez', panese radnikusele lidnan Duman 28 deputatal videks vodeks. Edeline lidnan pämez' om Sergei Nosov (reduku 2012 — semendku 2018). Kaik rahvaz valičeb Duman deputatoid videks vodeks. Vadim Raudštein radab Duman ezimehen vn 2019 sügüz'kuspäi. Edeližed Duman ezimehed oma Aleksei Pirin (Алексей Пырин, reduku 2017 — sügüz'ku 2019), Aleksandr Maslov (keväz'ku 2012 — reduku 2017).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 361 811 ristitud, lidnümbrikon — 365 433 ristitud. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 338 966 eläjad. Vl 2018 kaik 353 950 ristitud elihe lidnas i 356 844 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 425..439 tuhad eläjid vll 1985−1994 (439 521 rist. vl 1989).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 92,9 %, totarlaižed — 2,0 %, ukrainalaižed — 0,9 %, toižed rahvahad — 4,2 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks'kümne pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: koume päjumalanpertid (koumanz' om Sündun Voznesenjan päjumalanpert' jumalankodiš), 15 jumalanpertid, kaks' časounäd, mez'- i naižjumalankodid. Islaman augškol (medrese) om avaitud. Mugažo om protestantizman, islaman, induizman, judaizman i buddizman kundoid.
Keskopendusen 18 aluzkundad (tehnikumad, kolledžad) i üläopendusen 15 filialad (Jekaterinburg, Moskv) oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. Kaik om koume sportkompleksad, jäpert'kulu i nell' suks'bazad lidnas.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, tramvaid, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks. Kaks' päraudtestancijad, päavtostancii i koume lidnoidenkeskešt avtostancijad ratas lidnas. Kiruhjonuz ühtenzoitab Alatagilad Jekaterinburganke, ezilidnelektrojonused ajadas lähižihe lidnoihesai.
Enzne Salk-sodalendimport (ven.: Салка) om aviacijan kodvlendimport vspäi 2005, sijadase seičemes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Reboin mägi (ven.: Лисья гора 265 m ü.m.t.) varjoičendčuhundusenke päl Tagilan uiton randal (2014)
-
Valdkundmaksinspekcijan i Tagilbank:an sauvuz (2009)
-
Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert', vn 2013 nägu
-
Sündun Voznesenjan päjumalanpert' Skorbäščenskii-naižjumalankodiš, vn 2014 nägu
-
Alatagilan metallurgine kombinat vl 2019 (tagamal)
-
«Uralvagonzavod»-edheotandan keskuztulend vl 2005
-
Alatagilan tehnologine institut (2006)
-
Alatagilan dramteatr D. Mamin-Sibiräkan nimed (2005)
-
«Aist»-mägisuks'kompleks vl 2015 (Pukurg')
-
Alatagil-päraudtestancijan sauvuz vl 2011
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Alatagil Vikiaitas |
Sverdlovskan agjan lidnad | ||
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||