Talhâstipšom

Tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátulmuuh västideh talhâstipšom olášutmist jieijâs áámmátlii já talhâstipšom škovliittâs vuáđuld. Tun kaavnah taan siijđo talhâstipšom eromâš tiilijn stivrim, maht talhâstipšomân škovliihánnáá pargoviehâ puáhtá uásálistiđ talhâstipšomân. 

Pyecceitipšooh västideh ohtâduv talhâstipšom olášuttem ubâlâšvuođâst já torvolâšvuođâst.

Tálhudemtorvolâšvuođâ tähidem várás pargoadeleijee kannat visásmittiđ puoh pargei mättim ovdil ko sij uásálisteh monnân talhâstipšom paargon. 

Pargoadeleijee miäruštâl pargein vattum talhâstipšom teoriaškovlim siskáldâs já vijđesvuođâ nuuvt, ete škovliittâs adelem mättim västid ohtâduv talhâstipšom vátávâšvuođâ.  

Pargoadeleijee kalga munedeijeht já tuárvi tooláá
•orniđ pargeid talhâstipšom laseškovlim 
•visásmittiđ pargei mättim 
•huolâttiđ pargei pijssájeijee uápistmist, jis pargee talhâstipšom pargoh vijđáneh tâi šaddeh vátávubbon.   

Lii tehálâš huámášiđ eromâšávt toi pargei mättim já talhâsluuvij peividmist, kiäh iä lah kuhes ááigán olášuttám talhâstipšom, mutâ kiäid láá sirdemin talhâstipšom pargoid. Lasseen eromâšjuávhui (ovdâmerkkân párnái já puárásij) talhâstipšomân olášutmân uásálistee pargein váttoo laseškovlim eromâšjuávhui talhâstipšomist.  

Mättim visásmittem

Teoriamättim visásmittoo kirjálijn tâi njálmálijn iskosáin. Ton saajeest keevâtlâš mättim visásmittoo 3–5 čáittusáin jyehi talhâstipšom olášuttem uásist, mii kulá pargee talhâstipšom pargoid. Čáittus váldá vuástá hárjánâm já lavâlistum tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátolmooš. 

Talhâslopán kalga sierriđ tuárvi tárkká, kiäid já maid talhâstipšom pargoid talhâslope kuáská. Kirjálii love mieđeet tuáhtár. 

Talhâslopán vattum mättim visásmittoo 2–5 ive kooskâi.

Pyecceitipšooh, tiervâsvuotâtipšooh já selgieenih pyehtih olášuttiđ talhâstipšom vijđáht jieijâs áámmátlii škovliittâs vuáđuld. 

Pyecceitipšooškovlim uážžum pargeeh tarbâšeh sierâ, kirjálii talhâslove vátáváá talhâstipšom olášutmân, mii lii ovdâmerkkân
•robdâmorčeskatetri pieijâm 
•talhâs- já kolgostipšom olášuttem morčessuonâ peht 
•vorrâsirdemij olášuttem 
•talhâstipšom olášuttem eromâš adelemkiäinui peht, tegu epiduuraalsajan, já eromâš piergâsijguin, tegu povčâspumppuin 
•puákuttem. 

Luuvâ lase puákuttemmättim čäittimist Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs viermisiijđoin

Aldatipšooh pyehtih áámmátlii škovlimis vuáđuld jyehiđ já adeliđ talkkâsijd luándulii kiäinu peht (eereeb narkotiik- já válduášálávt kuávdášniärvádâhân vaigutteijee, nk. vkv-talkkâsijd) adai tabletin, kapselin, laggân, čalme- já peljikuáškánjâssân, vuoidâsin, laastarin já pottâčuálisäggin sierâ lovettáá.  

Aldatipšooh tarbâšeh sierâ laseškovlim vátáváá talhâstipšom olášutmân adai ovdâmerkkân 
•injektioi addelmân liške vuálá (s.c.) já tiäkán (i.m.) 
•narkotiikamnâs- já válduášálávt kuávdášniärvádâhân vaigutteijee talhâstipšom olášutmân 
•talkkâsttes vuáđulaagâ siskeldeijee jotkâinfuusio molsomân. 

Aldatipšooškovliittâs ovdil lamaš västideijee áámmátlâš totkosáid (vuáđutipšooh, išetipšooh, mielâpyecceitipšooh, mielâtiervâsvuotâtipšooh já párnáitipšooh) iä lah kuullâm siämmáá vijđes talhâstipšom uápuh. Jis pargee lii čođâldittám aldatipšooškovliittâs ovdil lamaš totkos, pargoadeleijee kalga čielgâdiđ tođhostuođâštusâst čođâldittum talhâstipšom uápuid já pargee mättim.

Sosiaalhuolâttâs áámmátpargoviehâ, mon škovliittâsân láá kuullâm vijđesvuođâ peeleest ucemustáá aldatipšooškovlim västideijee talhâstipšom uápuh, puáhtá olášuttiđ talhâstipšom siämmáá náálá ko aldatipšoo. 

Pyecceitipšoouáppee

Pyecceitipšoouáppee puáhtá toimâđ koskâpuddâsávt pyecceitipšoo pargoost já uásálistiđ talhâstipšom olášutmân talle, ko

 •suu uáppuvuoigâdvuotâ lii vyeimist, 
•uápui älgimist ij lah kuullâm paijeel 10 ihheed, 
•sun lii čođâldittám kyehti kuálmádâs uápuinis, 
•sun lii čođâldittám totkosân kullee talhâstipšom uápuid já  
•suu talhâstipšom mättim lii visásmittum.  

Uáppee parga ain jođettem já kocceem vyelni. Ohtâdâh kalga nomâttiđ uáppei stivrejeijee kirjálávt. Vorrâsirdemeh kuleh tuše lavâlistum áámmátulmui pargoid.  

Aldatipšoouáppeeh

Aldatipšoouáppeeh iä válduášálávt uásálist talhâstipšom olášutmân. Jis ohtâduv toimâm tááhust lii ulmemiäldásâš, aldatipšoouáppee puáhtá adeliđ äššigâsân tâi pyeccei valmâšin miärástâllum talkkâsijd luándulii kiäinu peht. Uáppee mättim kalga kuittâg visásmittiđ ovdil tom. pargoadeleijee kannat jyehi tábáhtusâst árvuštâllâđ aldatipšoouáppee mättim talhâstipšom pargoin já tärhistiđ čođâldittum talhâstipšom uápuid. 

Pargoostoppâm hárjuttâllâmpaajeest uáppeeh uásálisteh talhâstipšom olášutmân tuše stivrejeijee njuolgâ kocceem vyelni. Uásálistem vyevih mulsâšudeh uápui mudo mield.

Tuáhtár

Tuáhtár áámmát jiečânâs háárjutmân vuoigâdittum ulmuin lii vuoigâdvuotâ meridiđ talkkâsijd. Sij pyehtih meridiđ talkkâsijd ulmui talhâstieđâlâš ulme várás sehe pro auctore -talhâsmiärádâssáin jieijâs áámmát hárjuttem várás. 

Koskâpuddâsávt tuáhtár pargoost tuáimee talhâstiettuu uáppee uážžu meridiđ talkkâsijd tuše suu tipšom pyecceid. 

Pänituáhtár

Pänituáhtár áámmát jiečânâs háárjutmân vuoigâdittum ulmuin lii vuoigâdvuotâ meridiđ talkkâsijd. Sij pyehtih meridiđ talkkâsijd ulmui tuše pänitalhâstieđâlâš ulme várás sehe pro auctore -talhâsmiärádâssáin jieijâs áámmát hárjuttem várás. 

Pänituáhtárist lii vuoigâdvuotâ meridiđ eidusâš narkotiikamnâsin luhhum talhâsvalmâštâsâid enâmustáá love jyehimohtâdâhhâd häävild. Eres ko spesialpänituáhtár uážžu meridiđ válduášálávt kuávdášniärvádâhân vaigutteijee talkkâs enâmustáá ucemus vyebdimloválii pakkiittâs. 

Koskâpuddâsávt pänituáhtár pargoost tuáimee talhâstiettuu uáppee uážžu meridiđ talkkâsijd tuše suu tipšom pyecceid.

Pyecceitipšoo

Lavâlistum pyecceitipšost, kiäst lii pijssájeijee keevâtlâš feerim já kii li čođâldittám toos uáivildum laseškovliittâs, lii räijejum vuoigâdvuotâ meridiđ apteekist tipšomist onnum talkkâsijn suu tipšom pyeccei. Pyecceitipšoo uážžu meridiđ talkkâs, ko koččâmušâst lii muuneeld estâdeijee tipšom, tuáhtár meridem talhâstipšom juátkim tâi pyecceitipšoo huámášem tipšom táárbun vuáđuduvvee talhâstipšom. 

Räijejum talhâsmeridem iähtun lii kirjálâš miärádâs, mast páhuduvvojeh toh talkkâseh, maid pyecceitipšoo uážžu meridiđ, ja máhđulijd talkkâsij meerridmân lahtojeijee raijiittâsah. Kirjálii miärádâs addel västideijee tuáhtár ton toimâohtâduvâst, moos pyecceitipšoo lii palvâlemkoskâvuođâst. Pyecceitipšoo räijejum talhâsmeridemvuoigâdvuotâ lii toimâohtâdâhkuáhtásâš.

Räijejum talhâsmeridemvuoigâdvuotâ lii máhđulâš vuáđutiervâsvuotâhuolâttâs ávuspalvâlusâin, spesiaalpyecceitipšo polikliinikijn já eres kieldâ tâi kieldâovtâstume ornimovdâsvástádâsân kullee tiervâsvuotâhuolâttâs ávustipšom palvâlusâin. Sosiaal- já tiervâsvuotâministeriö talkkâs meerridmist adelem asâttâs labdosist miäruštâllojeh räijejum talhâsmeerridmân kullee talkkâsijd, tavdâtileh já eres raijiittâsah.

Eromâštohálâšvuođâ páhudem occoo Valvirast.

Optiikkár

Optiikkár uážžu meridiđ pro auctore -talhâsmiärádâssáin apteekist suu jieijâs vuástáväldimtooimâst tarbâšem talkkâsijd. Optiikkár ij uážu meridiđ talkkâsijd pyecceid. Talkkâseh, maid optiikkár uážžu meridiđ, láá miäruštâllum sosiaal- já tiervâsvuotâministeriö asâttâs labdosist.

Njälmihygienist

Jiečânâs áámmáthárjutteijen tuáimee njälmihygienist uážžu meridiđ pro auctore -talhâsmiärádâssáin apteekist suu jieijâs vuástáväldimtooimâst tarbâšem talkkâsijd. Njälmihygienist ij uážu meridiđ talkkâsijd pyecceid. Talkkâseh, maid njälmihygienist uážžu meridiđ, láá miäruštâllum sosiaal- já tiervâsvuotâministeriö asâttâs labdosist.
 

Koskâpuddâsávt tuáhtár pargoost tuáimee talhâstiettuu uáppee uážžu meridiđ talkkâsijd tuše suu tipšom pyecceid. Talkkâs merideijee kalga adeliđ pyeccei tiäđu talkkâs kevttimist já kevttimulmeest. 

Talkkâs uážžu meridiđ tuše ulmui, kiäm talkkâs merideijee lii persovnlávt tutkâm ovdebáá ive ääigi, jis sun ij pyevti visásmittiđ talhâstipšom táárbu eres lyetittettee vuovvijn. pyecceitipšoo puáhtá meridiđ talkkâsijd tuše suu vuástáväldimist huámášâm táárbu vuáđuld, eereeb nissoon fakkist šoddâm kužžâuálikuddumân adelemnáál talhâstipšom. Taan tábáhtusâst pyecceitipšoo puáhtá toohâđ talhâsmiärádâs puhelinsahhiittâllâm vuáđuld. 

Talkkâs valjim kalga vuáđuduđ vuosâsaajeest tutkâmčááitun, tâi jis taggaar ij lah, almolávt tuhhiittum tipšomvuáválâšvuotân. Puástukevttimân heivejeijee talkkâsij meerridmist kalga čuávvuđ eromâš huolâlâšvuođâ já várugâšvuođâ.  Talkkâsij meerriddijn kalga väldiđ huámášumán eereeb iärrás kevttimavžuuttâsâid já máhđulijd kevttimân lahtojeijee raijiittâsâid. 

Talkkâs merideijee kalga toohâđ jyehi talhâsmiärádâsâst pyecceeäššikirjemerkkim.

Talhâsmiärádâs kalga toohâđ šleđgâlávt. Tom puáhtá toohâđ pááppárluámáttuvváin tâi puhelimáin tuše teknisii hemâdâs tiet tâi jis talhâstipšom tárbu lii huápulâš ige talhâsmiärádâs pyevti toohâđ šleđgâlávt eromâš suujâ keežild. Taan tábáhtusâst talhâsmiärádâsâst kalga agâstâllâđ, mondiet tot ij lah tohhum šleđgâlávt. 

Šleđgâlii talhâsmiärádâsâst kalga táválávt adeliđ pyeccei pyecceeravvuu. Pyecceeravvust lii särgiskoodi, mii sierree miärádâs já jođálmit apteekist ášástâllâm. 

Talhâsmiärádâsah láá táválávt vyeimist kyehti ive. Ovdâmerkkân VKV- já narkotiikamnâstalkkâseh láá vyeimist tuše ive. 

Šleđgâliih talhâsmiärádâsah vyerkkejuvvojeh reeseeptkuávdážân. Reeseeptkuávdáá tiäđui vuáđuld pyeccee puáhtá viežžâđ talkkâsijdis mon peri apteekist Suomâst. 

Tun puávtáh táttuđ oohtânkiäsupriänttus tuu Reeseeptkuávdáást leijee reeseepttiäđuin tipšomsajestâd tâi apteekist. Puávtáh keččâđ jieijâd reeseepttiäđuid meiddei Jieččânkanta-palvâlusâst.  Jieččânkanta-palvâlus peht puávtáh toohâđ meiddei reeseept uđâsmittempivduu tuu tipšoo tiervâsvuotâhuolâttâs ohtâdâhân, jis tuu tipšomsaje váldá reeseept uđâsmittempivduid vuástá šleđgâlávt. Puoh talhâsmiärádâsâid ij kuittâg pyevti uđâsmittiđ Jieččânkanta peht, já talkkâs merideijee ij veltihánnáá uđâsmit talhâsmiärádâs ovdâmerkkân talle, jis sust ij lah kiävtustis tuárvi tiätu pyeccee tipšomist.

Puákuttâstooimâ vuávámist já olášutmist västid nomâttum ovdâsvástádâstuáhtár. Puákuttâs čuoggiistâhhân uážžu adeliđ tuše tuáhtár tâi ääšimiäldásii puákuttemškovliittâs uážžum pyecceitipšoo, tiervâsvuotâtipšoo tâi selgienni. Puákutteijein kalga leđe máhđulâšvuotâ konsultistiđ puákutmijn västideijee tuáhtár táárbu mield.  

Kieldâ tâi kieldâovtâstume puáhtá porgâđ ohtsâšpargo priivaat palvâlus pyevtitteijein. Kieldâ tâi kieldâovtâstume kalga toohâđ sopâmuš, mast sierrejuvvoo, maid aalmuglii puákuttâsohjelm puákuttâsâid priivaat palvâlus pyevtitteijee addel já maht puákuttâsohjelmân kullee puákuttâsâi kevttim čuávvoo. Puákuttemnáál ulmust ij tallegin uážu peerrâđ máávsu aalmuglii puákuttâsohjelmân kullee puákuttâsâst, vuástáväldimkollimist, puákuttâs kirjeetmist tâi tiätusirdemist. 

Talhâskuávdáš já pyecceiviäsuapteek iävá uážu toimâttiđ puákuttâsâid, jis ij lah vises, ete koččâmuš lii kieldáin tâi kieldâovtâstuumijn soppum puákuttemtoimâmist. 

Kieldâ västid puákuttemtooimâin talle, ko palvâlusâi pyevtitteijee addel tuše mávsuttes puákuttâsâid kieldáin tohhum sopâmuš vuáđuld. Talle palvâlusâin västideijee jođetteijen ij veltihánnáá taarbâš leđe tuáhtár (jis eres palvâlusah iä tom vaađâ). Jis palvâlusâi pyevtitteijee háárjut meiddei eres puákuttemtooimâ (mäksimnáál toimâm), palvâlusâi västideijee jođetteijen kalga leđe tuáhtár. 

Puávtáh luuhâđ lase puákuttemtoimâmist já puákuttâsâi addelmist THL siijđoin.
 

Talhâstipšomân škovlimettum pargoviehâ puáhtá tuše spiekâstâhtiilijn uásálistiđ talhâstipšom olášutmân talle, ko talhâstipšom olášuttem ij lah juátkojeijee. Ovdil tom pargee kalga jotteeđ sierâ talhâstipšom škovliittâs, suu mättim kalga visásmittiđ já sunjin kalga mieđettiđ kirjálii talhâslove. Koččâmušâst lii pyeccee-, talhâs- já talkkâs adelemkiäinukuáhtásâš lope.  

Talhâslove mieđettem maŋa talhâstipšomân škovlimettum pargoviehâ puáhtá adeliđ valmâšin miärástâllum talkkâsijd luándulii kiäinu peht adai tabletin, kapselin, laggân, pelji- já čalmekuáškánjâssân, vuoidâsin, laastarin já pottâčuálisäggin. Kalga huámášiđ, ete injektioi adelem sehe narkotiikamnâs- já vkv-talhâstipšom olášuttem láá vátávâš talhâstipšom. Toh väätih laseškovliittâs čođâldittem jo áámmátlii já talhâstipšom škovliittâs čođâldittám aldatipšoin.

Talhâstipšomân škovlimettum pargeeh iä uážu adeliđ injektioid tâi narkotiikamnâs- já vkv-talkkâsijd ko spiekâstâhtábáhtusâin aldatipšoo škovliittâs sullâsii škovliittâsttáá. 

Talhâstipšomân škovlimettum pargeid ij pyevti mieđettiđ talhâslove talkkâsij jyehimân.

Botulintoksintipšoi adelem lii ain tiervâsvuotâhuolâttâs. Tuáhtár árvuštâl botulintoksintipšom táárbu botulintoksin kevttimulmeest huolâhánnáá. Tuáhtár taha meiddei äššigâs- tâi pyecceekuáhtásii miärádâs botulintoksinvalmâštâsân. Tuáhtár ij pyevti meridiđ botuliintoksiin siskeldeijee talhâsvalmâštâsâid muččâdvuotâtipšottuvâin pargee pyecceetipšoid irâttâstooimâ várás ijge talhâstiilámijn muččâdvuotâtipšottuv kiävtun.  

Jis talhâsmiärádâs toohâm tuáhtár sirdá botulintoksin čuoggim nube ulmui, sun kalga leđe čuoggimtiileest njuolgist fattimnáál. Njuolgist fattimnáál uáivild tom, ete tuáhtár lii čuoggim ääigi tiervâsvuotâhuolâttâs toimâohtâduvâst pääihi alne. Tuáhtár fattimnáálvuotâiähtu ij tievâ káidusvuástáväldimist. Čuoggim puáhtá sirdeđ tiervâsvuotâhuolâttâs toimâohtâduvâst pargee, čuoggimškovliittâs já -love finnim pyecceetipšoi, tiervâsvuotâtipšoi tâi selgi-iännán. 

Pyecceetipšooh, tiervâsvuotâtipšooh tâi selgieenih pyehtih čuoggiđ botulintoksin tuše tiervâsvuotâhuolâttâs toimâohtâduvâst porgâdijnis (jo-uv palvâlemkoskâvuođâst toimâohtâdâhân tâi toimâohtâduvâst jiečânâs áámmáttuállen tohhum sopâmuš vuáđuld). Čuoggim kalga toohâđ koččâmušâst leijee talhâsmiärádâs adelâm tuáhtár kocceem vyelni. Tom ij pyevti adeliđ muččâdvuotâtipšottuvâst tâi ovdâmerkkân meesuin tâi eres sullâsii tábáhtusâst ubâ tuáhtár kocemist. 

Talhâsmiärádâsâst já talkkâs addelmist kalga rähtiđ njuolgâdusâi vaattâm pyecceeäššikirjemerkkimijd.
 

Talhâstipšom lii tiervâsvuotâhuolâttâs toimâm toimâohtâduv luándust huolâhánnáá. Meiddei sosiaalhuolâttâs ohtâduvâin talhâstipšom olášut vuosâsaajeest tiervâsvuotâhuolâttâssyergi škovliittâs já toos kullee talhâstipšom škovliittâs finnim tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátolmooš. Taah láá ovdâmerkkân pyecceetipšoo já aldatipšoo.

Talhâstipšomvuávám kalga rähtiđ puoh ohtâduvâin, moin talhâstipšom olášuttoo. Tot lii kvaliteet- já pyecceetorvolâšvuotâvuávám sehe jieškocceemvuávám uási. Toimâohtâduv talhâstipšomist västideijee tuáhtár tuhhit já vuáláčáálá talhâstipšomvuávám. 

Jyehi toimâohtâduvâst kalga leđe jieijâs talhâstipšomvuávám, masta vuáijoo ohtâduv pyeccei tâi äššigâsâi tarbâšem talhâstipšomân já toos lahtojeijee tehálâš mättimvatâmuššáid já riskáid. Talhâstipšomvuávám stivree keevâtlii talhâstipšom olášuttem. Meiddei spiekâstâhtiileest, ovdâmerkkân pandemiatiileest, talhâstipšom olášuttoo ohtâdâhkuáhtásii talhâstipšomvuávám mield. 

Talhâstipšomvuávámist valdâluvvoo áámmátjuávhui mield, maggaar škovliittâs ohtâduvâst váttoo talhâstipšom olášutmân áámmátlii škovlim lasseen. Talhâstipšomvuávám siskáldâsvatâmušâin lii stivrejum tärhibeht Turvallinen lääkehoito -ravvuin. 

Ovdâolmooš västid sehe pargei uápistmist talhâstipšomvuávámân já talhâstipšomvuávám ääigitásásâšvuođâst. Talhâstipšomvuávám kalga tärhistiđ ucemustáá ohtii ivveest já tom kalga peividiđ ain, ko njuolgâdusah, toimâm tâi tile muttojeh. Pargei ovdâsvástádâssân lii toimâđ talhâstipšomvuávám mield.

Talkkâsijd kalga siäiludiđ nuuvt, ete  

•toh siäiluduvvojeh valmâšteijee ravvuu miäldásijn siäiludemtiilijn 
•toh iä siähhán koskânis 
•toh láá toimâohtâduvâst nuuvt uccáá ko máhđulâš 
•äšittes ulmuuh iä peesâ talkkâsij siäiludemvistijd 
•toi siäiludemliegâsvuotâtile čuávvoo já dokumentistoo nuuvt visteliegâsvuođâst ko jieŋâskaapist-uv. 

Válduášálávt kuávdášniärvádâhân vaigutteijee talkkâsij já narkotiikamnâsin luokattâllum talkkâsij siäiludmân kalga pieijâđ eromâš huámášume, ko taid pyehtih lohtuđ tuođâliih tálhudemfeeilah já talkkâsij puástukevttim. Taid talkkâsijd kalga siäiludiđ sierâ lukkâdum saajeest, kuus peesih tuše tai talkkâsij kieđâvušmân vuoigâdittum ulmuuh. Sii kalga nomâttiđ talhâstipšomvuávámân. Narkotiikamnâsin luokattâllum talkkâseh iä juohhuu valmâšin pyecceekuáhtásâš meripittán, peic toh miärástâllojeh eidu ovdil pyeccei tuálvum.

Puárásmâm tâi mudoi kävnittes talkkâseh sehe pyeccei tâi ässei toimâohtâdâhân macâttem talkkâseh láá talhâspasâttâsah. Lasseen talhâspasâttâs lii taggaar taalhâs, moos lii pieijum kevttimkiäldu. 

Talhâspasâttâsâid kalga siäiludiđ sierâ eres talkkâsijn. Talhâspasâttâs siäiludemsajan ij uážu lyeštiđ äšittes ulmuid.  

Toimâohtâduvâst kalgeh leđe ravvuuh talhâspasâttâsâi kieđâvušmân. Toimâohtâduvâi talhâspasâttâsah macâttuvvojeh pyecceiviäsuapteekân tâi talhâskuávdážân. Ávustipšom apteekist toimâttum talkkâseh macâttuvvojeh ávusapteekân. Talhâstipšomvuávámân kirjettuvvoo, maht visásmittoo, ete talhâsláppu ij šoodâ fievridem ääigi, ko talhâspasâttâsah macâttuvvojeh ávusapteekân. 

Talkkâsij siäiludemsaje já siäiludemtiilijd kalga tärhistiđ merikoskâsávt, vâi talhâspasâttâsah šaddeh nuuvt uccáá ko máhđulâš. Ohtâdâhân kannat nomâttiđ talhâsvästideijee, kii huolât siäiludemsoojij täärhistmist.