1968. aasta suveolümpiamängud
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
1968. aasta suveolümpiamängud olid XIX kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 12.–27. oktoobril 1968 Méxicos.
México kinnitati olümpialinnaks ROK-i 60. istungjärgul Baden-Badenis 1963, kus ta edestas Detroiti (USA) häältega 30:14. Veel kandideerisid Buenos Aires (Argentina) ja Lyon (Prantsusmaa).
Võistluspaigad
[muuda | muuda lähteteksti]Olümpiamängude peaareen oli Estadio Olimpico, mis valmis 1952. aastal ja mille projekteeris arhitekt Diego Rivera. Staadionil oli 80 000 istekohta.
Muud võistluspaigad olid Estadio Azteca (105 800 pealtvaatajakohta) – jalgpall; Palacio de los Desportes (22 500) – korvpall; Arena Mexico (15 000) – poks; Auditorio Nacional (12 500) – võimlemine; Gimnasio Olimpico (5250) – võrkpall; Alberca Olimpico (10 000) – ujumine; Insurgentese teater – tõstmine; Pistahelo jäähall – maadlus; Velodromo Olimpico (6000) – jalgrattasport. Omapärane oli Xochimilco rahvusparki rajatud 2200 m pikkune, 125 m laiune ja 13,5 m sügavune aerutamis- ja sõudekanal, kuhu vee puhtana hoidmiseks lasti Jaapanist toodud veekasve söövaid kalu. Ratsutamine toimus Campo Marteli väljakul, kuid kolmevõistlejad pidid võistlema 180 km kaugusel Avandros. Purjetajad seilasid veelgi kaugemal, Méxicost 400 km kaugusel asuvas Acapulcos. Jalgpalli alagrupimänge peeti lisaks Méxicole Pueblas, Guadalajaras ja Leónis.
Avatseremoonia
[muuda | muuda lähteteksti]Olümpiatule süütas esimest korda naine, Norma Enriqueta Basilio de Sotelo. Olümpiavande andis kergejõustiklane Pablo Lugo Garrido. Olümpiamängud kuulutas avatuks Mehhiko president Gustavo Diaz Ordaz.
Riigid ja sportlased
[muuda | muuda lähteteksti]Osales 5516 sportlast, neist 781 naist.
Esimest korda osalesid Saksa DV ja Saksa FV eraldi.
Vera Časlavska (Tšehhoslovakkia) võitis naiste sportvõimlemises neli kuld- ja kaks hõbemedalit.
Alfred Oerter (USA) võitis järjest juba neljanda olümpiakulla meeste kettaheites.
Debbie Meyer (USA) oli esimene ujuja, kes võitis ühtedelt mängudelt kolm kuldmedalit.
Richard Fosbury (USA) võitis kõrgushüppe, kasutades omaleiutatud floppstiili.
Eestlased ja Eesti sportlased
[muuda | muuda lähteteksti]- Svetlana Tširkova võitis floretinaiskonnas kuldmedali.
- Jaan Talts võitis tõstmise poolraskekaalus hõbemedali.
- Anatoli Krikun sai korvpallis pronksmedali.
- Priit Tomson sai korvpallis pronksmedali.
- Jaak Lipso asi korvpallis pronksmedali.
- Tõnu Lepik oli kaugushüppes 5., püstitades Eesti rekordi 8.09, mis püsis kauem kui Robert Beamoni maailmarekord 8.90.
- Laine Erik jõudis 800 m jooksus poolfinaali.
- Mart Paama oli odaviskes 15.
- Rein Aun katkestas kümnevõistluse.
- Tiit Helmja jõudis sõudmises kahepaadil poolfinaali.
- Toomas Arusoo (Kanada) jõudis rinnuliujumises poolfinaali.
Varia
[muuda | muuda lähteteksti]Esimest korda peeti olümpiamängud kõrgmäestikus. Õhk sisaldas 30% vähem hapnikku kui meretasapinnal. Tingimused olid soodsad lühiajalist pingutust nõudvatele spordialadele (tõstmine, ujumine). James Hines püstitas maailmarekordi 100 m jooksus, joostes esimest korda alla 10 sekundi (9,95). Tommie Smith püstitas maailmarekordi 200 m jooksus, joostes esimest korda alla 20 sekundi (19,8). USA meeskond jooksis 4×100 m teatejooksu 3.56,1-ga, mis püsis maailmarekordina 25 aastat. Robert Beamon hüppas kaugust 8.90, mis püsis maailmarekordina 22 aastat. Kolmikhüppes parandati maailmarekordit ciis korda. Kõigis jooksudes, sealhulgas teate- ja tõkkejooksudes kuni 800 meetrini püstitati maailmarekord, välja arvatud naiste 400 m jooksus ja 80 m tõkkejooksus ning meeste 110 m tõkkejooksus, kus sündis ainult olümpiarekord.
Jalgrattaspordis ületati kõik maailmarekordid. Mõnel alal ületas enamik sportlasi senise maailmarekordi.
Kõrgmäestikutingimused on ebasoodsad pikaajalist pingutust nõudvatele spordialadele (pikamaajooks).
Esimest korda saadeti võitjad dopingukontrolli. Otsiti alkoholi ja erguteid. Viievõistleja rootslane Hans-Gunnar Liljenvall diskvalifitseeritigi alkoholi tarvitamise pärast ja ta jäi meeskondlikust pronksmedalist ilma.
Samuti korraldati alates 1966. aastast naisvõistlejatele sookontrolli, mis sundis mõnedki "naised" spordist loobuma.
Mitmed USA neegersportlased tulid autasustamispjedestaalile mustades sokkides, mis sümboliseeris nende vaesust, ja tõstsid hümni ajal musta poksikindaga käe, mis sümboliseeris nende ühtsust ja võitlust diskrimineerimise vastu. USA olümpiakomitee diskvalifitseeris 200 m jooksu medalistid Tommie Smithi ja John Carlose selle eest eluks ajaks.
Spordialad
[muuda | muuda lähteteksti]- Aerutamine
- Jalgpall
- Jalgrattasport
- Kergejõustik
- Korvpall
- Laskmine
- Maadlus
- Maahoki
- Moodne viievõistlus
- Poks
- Purjetamine
- Ratsutamine
- Riistvõimlemine
- Sõudmine
- Tõstmine
- Ujumine
- Veepall
- Vehklemine
- Vettehüpped
- Võrkpall
20 enim medaleid võitnud riiki
[muuda | muuda lähteteksti]| Riik |  |
 |
 |
Kokku |
|---|---|---|---|---|
 USA |
45 | 28 | 34 | 107 |
 NSV Liit |
29 | 32 | 30 | 91 |
 Ungari |
10 | 10 | 12 | 32 |
 Saksa LV |
5 | 11 | 10 | 26 |
 Jaapan |
11 | 7 | 7 | 25 |
 Saksa DV |
9 | 9 | 7 | 25 |
 Poola |
5 | 2 | 11 | 18 |
 Austraalia |
5 | 7 | 5 | 17 |
 Itaalia |
3 | 4 | 9 | 16 |
 Prantsusmaa |
7 | 3 | 5 | 15 |
 Rumeenia |
4 | 6 | 5 | 15 |
 Tšehhoslovakkia |
7 | 2 | 4 | 13 |
 Suurbritannia |
5 | 5 | 3 | 13 |
 Keenia |
3 | 4 | 2 | 9 |
 Mehhiko |
3 | 3 | 3 | 9 |
 Bulgaaria |
2 | 4 | 3 | 9 |
 Jugoslaavia |
3 | 3 | 2 | 8 |
 Taani |
1 | 4 | 3 | 8 |
 Holland |
3 | 3 | 1 | 7 |
 Iraan |
2 | 1 | 2 | 5 |
Riikide mitteametlik paremusjärjestus