Arutelu:Kolhoos

Mis vahe on sovhoosil ja kolhoosil? "Riiklik majand" ja "ühismajand" ei ütle tänapäeva noortele mitte midagi.--Ken 10. juuni 2006, kell 23.12 (UTC)

"Algul olid kolhoosid väikesed ja vaesed. Aegapidi väikesed kolhoosid ühinesid omavahel ja muutusid rikkamaks. Eestis elasid kolhoosnikud nõukogude perioodi lõpupoole tavaliselt jõukamalt kui töölised linnades."

Kust propagandaõpikust see lause välja on võetud? Esiteks - pigem vastupidi, talupidamisega harjunud majandamisele sarnased kolhoosid olid alguses mitte nüüd just edukad, aga ka mitte täielik läbikukkumine, kui aga kolhooside liitmine algas, muutus olukord esialgu märksa halvemaks. Alles 50. lõpus toimunud reformidega saadi asi pisut paremasse olukorda. Kui kolhoosniku all on mõeldud suvalist põllutöölist, siis ega ta linnainimesest eriti jõukamalt ei elanud - selle vahega, et oli põld või ladu, kust saaki kokku "varastada" ja ise turul müüa. Lausa VAIDLUSTAKS--Ken 11. juuni 2006, kell 07.59 (UTC)

Võid vabalt välja jätta või asendada, vaidlustada pole mõtet. Kirjutasin selle põhjal, mida olen kuulnud, aga see ei pruugi paika pidada. Andres 11. juuni 2006, kell 10.21 (UTC)

Kolhooside jõukus käib perioodi kohta 1970. aastatel, mitte 1950. aastatel. Olen ligenud selle kohta, kuidas kolhoosid olid algul nii vaesed, et nad olid pigem võlgades kui said mingeid sissetulekuid. Igatahes hilisemal ajal tuli kolhooside ühinemine küll jõukusele kasuks.

Mulle tundub küll, et kolhoosnike sissetulekud olid lõpupoole kõrgemad kui linnatöölistel. "Abimajapidamistest" tuleb muidugi ka kirjutada, need olid tõesti oluline elatusallikas. Andres 11. juuni 2006, kell 10.27 (UTC)

Esimeses lauses peaks olema midagi, mille alusel saaks kolhoose sovhoosidest eristada. Praegu võiks definitsioon samahästi käia sovhoosi kohta.

Üksikuid kolhoose oli olemas ka juba enne kollektiviseerimise kampaaniat.

Minu meelest tuleks kirjutada ka sellest, et Eestis elati lõpupoole kolhoosides (või vähemalt osas neist) suhteliselt jõukalt.

Kas sunnismaisus on ka Eestis kehtinud? Andres 11. juuni 2006, kell 23.17 (UTC)

Mingil ajal viiekümnendatel kehtis Eestis tõesti sunnismaisus. Seda kirjeldatakse ka tänapäeva ajalooõpikutes. Asi oli selles, et kuna kolhoosidel olid peal suured riigimaksud siis endale nagu midagi eriti ei jäänudki. Kolhoosnike palgad olid viletsad või maksti seda hoopiski natuuras (näiteks viljaga). Et sellises olukorras elus püsida tehti kolhoosnikele takistusi mujale tööle minemast. Ma pole küll kindel kuid vist olid ka mingid seadused. Asi paranes alles peale Stalini surma ja Hruštsovi võimuletulekut, kui riigimaksud alanesid ning võimaldasid kolhoosidel normaalsemalt toimima hakata.--Animagi 11. juuni 2006, kell 23.24 (UTC)

Sunnismaisust sellisel kujul nagu Venemaal ja muudes NSV Liidu piirkondades, Eestis ei kehtinud tõesti. Eesti NSV ja teised piiriäärsed liiduvabariigid olid selles mõttes erandiks. Olid passid kõigil elanikel, ka kolhoosnikel. Venemaa kolhoosnikel ei olnud isegi passe. Ja ilma dokumentideta kodanikud nabis miilits esimeses raudteejaamas kinni. Passid kõigile NSV Liidu kodanikele tulid alles kuskil 70-ndatel, seoses uue konstitutsiooni kehtestamisega. Kuid sissekirjutuse nõue oli ju ka sisuliselt sunnismaisus. --- Mis puutub "suhtelisse" jõukusse kolhoosides, siis oleks vist õigem ytelda, et elati vähem vaeselt. Mingist jõukusest rääkida nõukogude ajal... no vabandage. --Lulu 11. juuni 2006, kell 23.43 (UTC)

Räägime siis jõukusest. Umbes aasta tagasi oli Eesti Ekspressis artikkel kus võrreldi keskmist palka aastal 2005 ja aastal 1985, seda just ostujõu poolest. Artiklist selgus, et kuigi keskmise palga ostujõud aastal 2005 Eesti Vabariigis võrrelduna kakskümmend aastat varasema perioodiga ENSV-s oli veidi suurem polnud vahed märkimisväärsed. Üheksakümnendate algul toimunud tagasiminek majanduses viis alla ka palkade ostujõu. Seega võib vist õelda küll, et veidi enne liidu kokkuvarisemist elati kolhoosides üsnagi hästi. Ma pole selles küll kindel, kuid minu arust oli kolhoosnike keskmine palk üle liiduvabariigi keskmise.--Animagi 11. juuni 2006, kell 23.52 (UTC)

Peale palga oli kolhoosnikel üldjuhul enda majapidamine koos maalapiga, mis sotsialismi tingimustes ei maksnud peaegu midagi. Ise olen pärit Viljandimaalt tollase Lembitu kolhoosi maadelt. Kuigi mul vanemad ei olnud kolhoosnikud oli meil kolhoosist saadud kasutamiseks maa (oli vist mingi seadus, et iga majapidamise ümber antakse 0,2 ha õue-, põllu- ja aiamaad). Sellel 0,2 hektaril oli meil ca 25 õunapuud, 30 mesipuud pluss veel aiamaa kus kasvatasime enda tarbeks kartult, porgandit jms.--Animagi 12. juuni 2006, kell 00.14 (UTC)

Samadest kriteeriumidest lähtudes ei saa ju ka praeguse Eesti puhul jõukusest rääkida. Minu mõte oli võrelda kolhoosnikke teiste ühiskonnakihtidega, konkreetselt linnatöölistega.

Võrdlema peaks muidugi ka töö hulga ja sissetulekute suuruse suhet (seda on muidugi keeruline teha). Siis peab vist ütlema, et kolhoosnikud tegid (Eestis) ka rohkem tööd kui suurem osa teisi inimesi. Andres 12. juuni 2006, kell 00.18 (UTC)

Üldjuhul ei elanud töökad kolhoosnikud sugugi halvasti. Ja viiekümnendate keskel oli linnas elamine üpris kitsas. Igaljuhul minu mäletamist mööda mindi linna alati suurte kimpsude ja kompsudega. Järelikult oli linnasugulastelegi anda. Muidugi oli jõukaid ja vaeseid majandeid, see aga sõltus väga palju majandi juhtidest, kui palju nad riskida ja enda peale vastutust võtta julgesid. Selleaegne majandamine ei toimunud nende reeglite järgi mis täna kehtivad. [[Kasutaja:Animagi|Animagi] täienduseks niipalju et sovoosnikel võis olla aiamaad 0,15 ha kolhoosnikel oli rohkem. Tegelikuses ei kontrollinud seda keegi, kui millegagi väga silma ei jäänud. Vähemalt meie kandis. Sovhoosid olid üldjuhul kehvemas seisus, kui kolhoosid, ehki ka nende hulgas oli jõukaid majandeid. Noorematele -ega kõik ei olnud siis paha ja kõik ei ole täna hea. Nii mõneski majandis said head töömehed rohkem palka, kui head kaevurid ehki kaevuri palka loeti tollel ajal väga heaks.Akra 12. juuni 2006, kell 21.19 (UTC)

Tjah, armas raffas. Hoidkem asju siiski omas kontekstis. Rublad olid siiski ju lepalehed, tegelt. Saab muidugi võtta nii, et keskmine palk oli 120 rbl ja õlu maksis 21 kopikat. Ning võrrelda praegusega. Aga see ei tööta. Sest nende rubladega polnud ju võimalik midagi muud teha kui yksnes tarbida ehk kaupa osta. Kusjuures, kaubadefitsiidi tingimustes polnud eriti midagi osta. Kinnisvara omandamine või muu investeerimine polnud ju võimalik. Pangandus oli olematu. Auto (paremal juhul, Žiguli) ostmiseks pidi olema ostuluba. Oma firma või äri tegemisest ei saanud unistadagi. Nii et see Ekspressi võrdlus ei tööta. On absurdne. Kui ytelda, et mõnedes kolhoosides elasid kolhoosnikud veidi lahedamalt kui linnainimesed, siis jah. Aga rääkida mingist reaalsest jõukusest, ...kordan veel kord: rublade ja kaubadefitsiidi tingimustes... ei saa rääkida. --Lulu 12. juuni 2006, kell 22.35 (UTC)

Katsuks neid Kasutaja:Lulu väiteid nüüd ümber lükata.

Kasutaja:Lulu väidab, et rublad olid lepalehed- Lepalehed õeldakse siis raha kohta, kui selle eest midagi osta ei saa(näiteks Saksa Ostmargad aastal 1944), kui ka Kasutaja:Lulu enda postituses on mainitud, et Rublade eest sai ainult tarbida. Niipalju kui mina aru saan ei saa õelda raha kohta lepaleht kui selle raha eest saab kaupu osta.

Kasutaja:Lulu Teine väide oli, et kaubadefitsiidi tingimustes polnud nagu eriti midagi poest saada. Eks see väide vastab mingis mõttes tõele, kuigi raha ju ikkagi kulutati ära. See tähendab, et tegelikult oli rahal siiski olemas kate kaupade näol. Tõsi poodides oli kaupu võrreldes tänapäevasega vähem ning tihti pikad järjekorrad, kuid eluks esmavajalikud tooted olid siiski olemas ning kättesaadavad kõigile.

Kasutaja:LuluKinnisvara omandamine või muu investeerimine oli võimatu. Vene ajal elasid paljud inimesed nii, et linnas oli korter ning maal suvila. Kinnisvara ostmine seega oli võimalik. Tean ise inimest kes umbes 20 aastat tagasi ostis mingi kümnetuhande rublaga endale maja. Investeerimine oli muidugi raskendatud, kuid seda piiras tollane võim selleks, et hoida süsteemi töös. Sotsialismi aeg oli teatavasti plaanimajandus ning sellise asja toimimiseks oli vaja, et kõik inimesed töötaksid. Kui tollane süsteem oleks võimaldanud raha edukalt investeerida siis oleks tekkinud rahvakiht, kes oleks oma investeeringute arvelt ainult tarbinud. Nüüd aga jõuame tagasi eelmise punkti juurde. Kuna Plaanimajanduses valitses pidev alatootmine (See tähendab toodeti vähem, kui oli nõudlust) siis selline rahvakiht kes elab oma investeeringute arvelt oleks defitsiiti ainult süvendanud. Kuid mingil määral oli investeerimine siiski võimalik. Olid ju igasugu hoiukassad ning mingil perioodil müüs riik oma rahvale ka võlakirju.

Kasutaja:Lulu väidab, et ei saanud teha oma firmat või äri. Nõukogude ajal polnud oma firmat ja äri vajagi kuna tollane süsteem tagas kõigile töö ja üsna normaalse elu. Tänapäeval on oma firma või äri paljudele inimestele sundkäik kuna varasemast töökohast on kinga antud või pole palk see, mis tagaks normaalse elu.

Kasutaja:Luluväidab, et auto ostmiseks pidi olema eriluba. Auto ostmiseks ei pidanud olema eriluba. Luba pidi olema siis kui sa tahtsid uut autot osta. Vana auto puhul polnud aga mingit luba vaja ning neid müüdi täiesti avalikult.

Kasutaja:Lulu väidab, et Ekspressi võrdlus ei tööta. Kõike eelnevat arvesse võttes väidan mina, et see võrdlus töötab.--Animagi 12. juuni 2006, kell 23.23 (UTC)

Imelik jah, kas on tõesti raske vahet teha orjuse ja vabaduse vahel. --Lulu 13. juuni 2006, kell 12.30 (UTC)

Imelik jah, kas on tõesti raske vahet teha orjuse ja Nõukogude Liidu elu vahel. Taivo 13. juuni 2006, kell 12.45 (UTC)

Mis puutub orjus või vabadus raha teenimise ja kulutamise küsimustesse.

Lepalehtede väärtusest 70 keskel sai 10 rublaga kahekesi heas restoranis kõhu täis süüa (praad makustoit vein) ja pudel viietärnilist konjakit juurde juua. Palju selleks tänapäeval kulub? Ei soovi poliitilist vaid majandusliku vastust.

Animgi täienduseks Minul isiklikult oli nõukogude ajal maja Pääskülas ja Narva -Jõesuuu lähedal. Nii, et oli küll võimalik investeerida.

Mis puutub vabadusse, siis tollel ajal oli paljude vabadustega tõesti nii nagu oli, kuid nende leppalehtede eest sai piisavalt asju teha peale poes käimise tõsi küll ida suunas. Täna on küll vabadus paljuski aga kogu sinu vabadus sõltub sinu rahakoti paksusest. Kui seda ei ole, siis on vabadusega ka nii nagu on.Akra 13. juuni 2006, kell 18.57 (UTC)

Plaani mittetäitmise puhul rakendati repressiivseid abinõusid.

Mida see tähendab? Andres 13. juuni 2006, kell 21.50 (UTC)

Mina ka sellest aru ei saanud seepäras kirjutasin sulgudes osa. Seda ariklit lugedes puudub artiklil erapooletus. Majandite moodustamise algus on aluseks võetud kogu majandi ajaloole ja järeldused on tehtud mitte kogu perioodi arvesse võtte. Kirjutajad on segamini ajanud sovhoosi ja kolhoosi. Sovoosil olid vabad käed ülejäänud toodangu osas, kui riigiplaan oli

täis, see tähendab võisid müüa ülejäänud toodangu turuhinnaga. Sovhoos, kui riiklik omand seal käitus riik nii, et kõik mis toodeti selle pidid ka riigile andma. Seetõttu tihti puudusid majandi arendamiseks vahendid. Kuid kui juhtkond oskas asju ajada sai sovhoos palju lihtsamalt (jaotuskava alusel) tootmisvahendeid. Ehki ka kolhioosid said tehnikat ja materjale samuti jaotuskava alusel pidid nad oma vajadused sinna sisse pressida oskama. Kolhoosidel oli lubatud arendada abitootmisi, sovhoosidel mitte. Riik käitus selekteeriana oma asjadega mitte toimetulevad kolhoosid muudeti riiklikeks majanditeks st sovhoosideks. Enamusel juhtudest liideti kehv kolhoos mõne naabruses asuva tugeva sovhoosiga ja tagati riiklik finantseerimine, et majand annaks mõne aasta pärast normaalset toodangut.Akra 14. juuni 2006, kell 16.58 (UTC)

Mis siin on vaidlustatud? Andres 20. juuni 2006, kell 10.40 (UTC)

Ei saa ka aru. Juba kymme kuud pole keegi midagi põhjendanud. Eks siis võtame vaidlustuse praegu maha. --Lulu 7. aprill 2007, kell 14:15 (UTC)

Vaidlustada on siin lihtsalt nii palju ja teema on korraga ettevõtmiseks liiga lai, et kõiki korraga haarata. Ilmselt selle pärast ei olegi keegi midagi põhjendanud. Pealegi paljud ju kirjutavad oma konkreetseid mälestustest. Mälestused aga on erinevad. Kuidas neid põhjendada? Olid näidissovhoosid ja kolhoosid kus rikkus oli kunstlikult juurde antud. Olid rikkad parteilased, kes elasid rikkalt. Mida teha? Ehk tulekski kõigi kirjutajate mälestused avaldada koos isiku andmetega kes kirjutas ja kes arvas või väitis just nii! Arvamuse erapoolikus jääb siis arvaja ja mite Wiki kraesse! Ilmselt tuleb väiksemateks osadeks jaotada. Kolhoosi ja sovhoosi erinevusi paari lausega ei seleta, ikka artikkel vähemalt. . Olgu minu poolt ka mõned faktid aastast umbes 1970 -73 Väikeses kolhoosi sai elektrik palka 150 rubla. Kõrval sovhoosis 70 või 80 rubla. Kilo võid oli 3.50 kilo kondist sealiha 2.00 odav keeduvorst 2.00 värvitelekas umbes 400. pruugitud mustvalge töötav telekas 100. pesumasin "Riga" ilma tsentrifuugita 80.00 vanem maja maal metsas 200. rubla samasugune maja külas kus elekter oli 1000- 2000 rubla vana auto Moskvits-400 800 rubla uus mootorratas Java 630 rubla Kolhoos liideti selle kõrvaasuva sovhoosiga ja 150 rublase palga kaotanud elektrik läks linna kergema töö peale. Kas on küsimusi?

mats 9. aprill 2007, kell 14:00 (UTC)

Artiklit on kärbitud. Arvan, et kõik kärped ei ole õigustatud. Andres 3. november 2011, kell 21:03 (EET)[vasta]

Ma arvan, et enamik kärpeid ei olnud õigustatud, mõistlikku lisa aga praktiliselt polnud. Loomulikult on artikkel kohutavas stiilis ning tuleks praktiliselt uuesti läbi kirjutada, ent olulist infot ei tohiks selle käigus välja võtta ning muuta konkreetseid olusid kirjeldavaid lauseid absolutiseerivaiks. Tyhistasin. --Oop 4. november 2011, kell 02:01 (EET)[vasta]

http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/kuidas-kolhoose-lohuti.d?id=64074249 --Oop (arutelu) 17. märts 2012, kell 01:36 (EET)[vasta]

Millal Eestis viimane kolhoos ühistuks ümber nimetati? Velirand (arutelu) 6. juuni 2016, kell 10:27 (EEST)[vasta]

"Kolhoosi keskasula"

Täna tehtud kolhoosiartiklites on kasutatud sõnaühendit "kolhoosi keskasula". Mis asi on "kolhoosi keskasula" või üldse "keskasula"? Varem on räägitud kolhoosi (sovhoosi) keskusest ja selle asukohast? 2001:7D0:87CA:9180:4DDB:649B:C756:7BE3 20. november 2017, kell 02:05 (EET)[vasta]

Tõepoolest. Võib-olla kirjutaja arvas, et kolhoosi keskuseks on mitte asula, vaid hoone. Kuid niisugust hoonet nimetati kolhoosi kontoriks, keskus on ikkagi asula. Taivo 20. november 2017, kell 10:49 (EET)[vasta]

Kas minu tänane parandus artiklis Lehtse kolhoos on vigane? --Hirvelaid (arutelu) 20. november 2017, kell 13:04 (EET)[vasta]

viidatud allikas ("Nõukogude Eesti") kasutatakse terminit keskasula. Olen nõus, et termin keskus on ilmselt parem--Estopedist1 (arutelu) 20. november 2017, kell 13:43 (EET)[vasta]

Parem ehk tänapäevases mõttes, kuna seletab asja lugejale lahti, ent kuna tol ajal kasutati just nimel seda sõna (ka ENE-des on just nimelt keskasulad), tuleks eelistada keskasulat. -Melilac (arutelu) 21. november 2017, kell 17:00 (EET)[vasta]

Vabandust, aga see "keskasula" on ikka üks paras sõnavärd. Parem oleks "kolhoosi keskus asus Xs." Lihtne ja arusaadav. --Vihelik (arutelu) 21. november 2017, kell 17:33 (EET)[vasta]

Jällegi nagu Taivo ütles - keskuseks oli mitte hoone, mis asus Xs, vaid asula. -Melilac (arutelu) 28. november 2017, kell 15:14 (EET)[vasta]

P.S See arutelu kehtib muidugi hilisemate kolhooside ja sovhooside kohta. Esimesed kolhoosid, mis piirdusid ühe külaga, olid lihtsalt olemas ja mingit keskust või keskasulat ei olnud, isegi kontor ei olnud alati vajalik. Sellised kolhoosid muidugi kadusid peagi ja liideti suuremateks kokku, siis tekkis ka vajadus selle ja teise ja kolmanda järgi. -Melilac (arutelu) 10. detsember 2017, kell 09:36 (EET)[vasta]

Esimene kolhoos Eestis

Artiklis on "Eestis loodi esimene kolhoos 22. septembril 1940. Pärast sõda ja Saksa okupatsiooni kolhoose kohe ei taastatud. Esimene kolhoos asutati 1947. aastal Saaremaal Sakla külas." No mitu korda seda esimest kolhoosi siis asutati? Ivo (arutelu) 23. jaanuar 2022, kell 17:39 (EET)[vasta]

Eestis loodi esimene kolhoos 22. septembril 1940.

Paluks allikaid: "Eestis loodi esimene kolhoos 22. septembril 1940." kohta. Kus loodi? Kui kaua kestis? Miks 1940-41 ajalehtedest selle kohta midagi ei leia? Tegelikult vastan ise - https://dea.digar.ee/article/talurahvahaal/1940/09/25/2 2001:1530:1010:685:649B:76D8:6403:19BB 21. detsember 2023, kell 19:05 (EET)[vasta]