Ferdinand I (Austria)
Ferdinand I (Ferdinand Karl Leopold Joseph Franz Marchlin; 19. aprill 1793 Viin – 29. juuni 1875 Praha) oli 1835–1848 Austria keiser. Ta kuulus Habsburgide-Lotringite dünastiasse.
Ferdinand sündis keiser Franz I ja tema teise naise Marie Therese vanima pojana. Lapsepõlvest peale oli ta haiglane, kannatades nii vesipäisuse kui ka langetõve käes. Samuti puudusid tal riigi juhtimiseks vajalikud vaimsed võimed ja arstid kinnitasid, et Ferdinand ei ole võimeline saama järeltulijaid. Kõigi nende puuduste tõttu ei peetud teda tõenäoliseks troonipärijaks ja arvati, et Franz I surma järel läheb troon Ferdinandi vennale Franz Karlile.
Vaatamata sellele otsustas keiser Franz I koos oma mõjuka kantsleri Klemens Wenzel von Metternichiga vanima poja kasuks. 1830. aastal sai Ferdinand Ungari valitsejaks ja 1831. aastal abiellus ta Sardiinia printsessi Maria Annaga. Nii nagu arstid hoiatasid, lapsi sellest abielust ei sündinud. 1832 tabas teda raske langetõvehoog, millest toibumist peeti väikeseks imeks. Küll süvenesid selle hoo tõttu tema kõne- ja kuulmishäired.
Franz I surma järel 2. märtsil 1835 krooniti Ferdinand Austria keisriks. Austria keisrina oli ta ühtlasi Ungari, Böömimaa ja Lombardia-Venezia kuningas. Kuigi Ferdinandi ei tunnistatud teovõimetuks, valitses riiki siiski regendinõukogu, kuhu kuulusid teised Habsburgide perekonna liikmed ja kantsler Metternich.
Keiser Franz I nõuanne oma pojale surivoodil oli olnud: valitse ja ära midagi muuda. Riigi tegelik valitseja Metternich jätkaski vana keisri jäika ja konservatiivset poliitikat, mis oli osaliselt 1848. aasta revolutsiooni põhjuseks. Rahutuste laienedes astus Metternich 13. märtsil 1848 mässajate nõudel ametist tagasi ja põgenes välismaale. Keiser lahkus õukonnaga Viinist Innsbrucki.
Keiser Ferdinand oli vaatamata oma puudustele rahva hulgas populaarne ja suhtus ka ise rahvasse heatahtlikult. 1848. aasta revolutsiooni ajal ei olnud ta nõus rahva vastu relvi kasutama ja leidis, et võimaluse piires tuleb inimeste soovidele vastu tulla. Kui konservatiivid kehtestasid oktoobris 1848 Viinis sõjaseisukorra ja taastasid keskvõimu, kerkis päevakorda keisri väljavahetamine. Metternichi kaitseta ei olnud Ferdinandil võimalust trooni säilitada ja 2. detsembril 1848 loobus ta võimust oma 18-aastase vennapoja Franz Josephi kasuks.
Pärast troonist loobumist kolis ta koos abikaasaga Böömimaale, mida ta väga armastas, ja veetis kogu oma ülejäänud elu Praha kindluses, kus ta tegeles botaanika, muusika ning heraldikaga. Ka tšehhid tundsid keisri vastu sümpaatiat ja panid talle hüüdnime Ferdinand Hea.
Oma varanduse pärandas ta samuti keiser Franz Josephile. Ferdinand on maetud Viini kaputsiinide kirikus asuvasse keiserlikku krüpti.
Autasud
[muuda | muuda lähteteksti]Anhalti Albrecht Karu ordeni suurrist (18. märts 1837)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
| Eelnev Franz I |
Austria keiser 1835–1848 |
Järgnev Franz Joseph I |