Mine sisu juurde

Korruptsioon

Allikas: Vikipeedia
ÜRO korruptsioonivastane konventsioon

Korruptsioon (ladina corruptio, 'rikutus, moraalne laostumus') on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Eesti poliitik ja ajakirjanik Jaan Tõnisson on pakkunud selle eestikeelseks vasteks sõna kõlberüüste.[1]

Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tulu ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus..[2] Korruptsioonijuhtum on ka ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju ja siseteabe korruptiivne kasutamine.

See, mida peetakse korruptsiooniks ühes ühiskonnas, ei pruugi olla sama teises. Siiski on igas ühiskonnas tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel taunitakse, ning ootusi, mida avalike ülesannete täitjaile pannakse.

Segadust tekitab asjaolu, et korruptsiooni peetakse ennekõike avaliku sektori nähtuseks. Ent korruptsiooni esineb ka eraettevõtteis ja kolmandas sektoris, näiteks riigi või Euroopa Liidu toetuste saamisel.

Korruptsioonijuhtumi tuvastamine on enamasti keerukas, sest ükski juhtumiga (süüteoga) seotud isik ei ole kannatanu. Kuigi korruptsioon võib põhjustada kahju konkreetsele juriidilisele või füüsilisele isikule (näiteks juhul, kui see mõjutab riigihanke tulemusi), on selle tagajärjed ulatuslikumad. Korruptsioon rikub ühiskonna üldist tasakaalu, kodanike võrdsust riigi ja omavalitsuse ees ning ettevõtete vaba konkurentsi turul.

Transparency International on organisatsioon, mis edendab korruptsioonivastast võitlust üle maailma. Eestis tegutseb selle allorganisatsioon Korruptsioonivaba Eesti. 2013. aasta uuringute järgi oli kõige korruptsioonivabam riik Uus-Meremaa. Samal aastal oli Eesti avaliku sektori korruptsiooni keskmine hindepunkt 5-punktisel skaalal[3] 3,7 (Lätil oli see 4,2 ja Leedul 4,5).[4]

Korruptsioon Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal registreeritud korruptsioonikuritegude arv oli suurem (550) kui eelnenud lähiaastail. See oli põhjustatud ametialaste võltsimiste (KarS-i § 299) kasvust; 2015. aastal oli neid 65 ja 2016. aastal 161. Võltsimised olid pandud toime sõidukite tehnoülevaatustel, kus saadud soodustuse eest oli tehniliselt mittekorras sõidukeid hinnatud tehniliselt korras olevaiks. Altkäemaksusummad olid enamikul juhtudel kõigest 5–20 eurot. Enamiku võltsimisi oli pannud toime kuue ülevaatuspunkti töötajad Ida-Virumaalt (283 juhtumit), Harjumaalt (126), Tartumaalt (24) ja Pärnumaalt (20). Tehnoülevaatustel levinud altkäemaksu juhtumid mõjutasid korruptsioonikuritegude kogupilti, sest arvesse lähevad niihästi altkäemaksu andmine ja võtmine kui ka vahendamine. Mõne isiku puhul esines neid korduvalt. Nende võltsingute puudumisel oleks korruptsioonikuritegude arv püsinud 2015. aasta tasemel.[5]

Transparency Internationali aruande kohaselt oli 2005. aastal korruptsioon ettevõtete vahelises läbikäimises sagedane vähem kui 10% Eesti ettevõtete juhtide arvates, seisab Maailmapanga aruandes. Parem kui Eestis oli see näitaja endistest Nõukogude bloki riikidest vaid Sloveenias, kusjuures Eestis on toimunud suurem muutus paremuse poole võrreldes 2002. aastaga.

Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Eesti 180 uuritud riigi seas 2017. aastal 21. kohal võrreldes eelmise aasta 22. kohaga.[6] Riigikogu võttis Eesti esimese korruptsioonivastase seaduse vastu 1995. aastal, täiendades kriminaalkoodeksit korruptiivseid tegusid kriminaliseeriva paragrahviga.

Praeguses karistusseadustikus puudub eraldiseisev korruptsiooniparagrahv ning karistused mõistetakse teiste paragrahvide alusel.[7]

Kõrgemate riigiametnike korruptsiooni uurib Eestis kaitsepolitsei. Ülejäänud juhtumitega, sh kohalike omavalitsuste ametnike korruptsiooni uurimisega, tegelevad politseiprefektuurid.[7]

Sageli süüdistatakse Eestis korruptiivsuses just omavalitsusi, mille kõrget korruptsioonitaset seostatakse muu hulgas politiseeritusega.

Eestis levinud korruptsiooniliigid on eeskätt altkäemaks ja pistis. Samuti kasutatakse sageli omakasu eesmärgil ebaseaduslikult ära ametiseisundit.[7]

2003. aastal mõistis kohus süüdi Tallinna Linnakohtu kohtuniku Ain Truu, kes võttis altkäemaksu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise eest. Teadaolevalt oli see esimene juhtum, kus kohtunik mõisteti süüdi rasketes ametialastes kuritegudes.[7]

Korruptsiooni liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitiline ja avaliku sektori korruptsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Justiitsministeeriumi kogumik "Kuritegevus Eestis" osutab, et kohalike omavalitsuste korruptsiooni esines enim Tartumaal.[8] 2015. aastal esitati Tartu vallavanem Aivar Soobile (IRL) kahtlustus toimepiirangu rikkumises suures ulatuses ja omastamises. 2017. aasta märtsis esitati Soobile ka süüdistus. Soop peatas küll oma kuuluvuse IRLi, kuid kogu selle aja jooksul jätkas Soop tööd vallavanemana.[9] 2017. aasta sügisel mõisteti Aivar Soop Tartu maakohtu poolt süüdi, talle määrati tingimisi aastane vangistus[10] , kuid ta jätkas valla juhtimist, lubades otsuse edasi kaevata ja jäi ametisse ja pärast umbusaldushääletust, mis ei kogunud vajalikke poolthääli.[11] Tartu valla volikogu valis uue vallavanema avaliku konkursi teel, seades üheks konkursitingimuseks, et kandidaadil ei tohi olla kuriteokahtlustust ega süüdimõistvat otsust.[12] 2017. aasta mais esitati Ülenurme abivallavanem Haljand Kaasikule süüdistus toimepiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, kuid Kaasik jätkas tööd abivallavanemana.[13]

2016. aasta novembris tunnistas Tartu maakohus Viljandimaa Kõpu endise vallavanema Tõnu Kiviloo süüdi toimepiirangu rikkumises, omastamises, doumendi võltsimisele kihutamises ja soodustuskelmuses. Kiviloo sai kolmeaastase tingimisi vanglakaristuse nelja-aastase katseajaga ja Kiviloolt mõisteti konfiskeerimise asendamiseks välja 11 434 eurot.[14] Kiviloo jätkas poliitilist tegevust, kandideerides Põhja-Sakala vallavolikokku Reformierakonna nimekirjas ja saades ka volikogu liikmeks. Siiski loobus ta ajutiselt volikogu liikme kohast.[15] Ringkonnakohus karmistas Kiviloole määratud vangistust, mõistes ta pooleks aastaks reaalselt vangi.[16] Riigikohus jättis 2018. aasta aprillis Kiviloo karistuse jõusse, võtmata seda arutlusele.[17]

Üks Eesti tuntumaid korruptsioonijuhtumeid on maadevahetus, millega seoses anti kriminaalasjas kohtu alla kunagine keskkonnaminister, Rahvaliidu endine juht ja riigikogu liige Villu Reiljan, rahvaliitlasest endine põllumajandusminister ja riigikogu liige Ester Tuiksoo, Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus, maa-ameti eksjuht Kalev Kangur, TSM Arenduse omanik Einar Vettus, Saarte Investeeringute omanik Tullio Liblik, ettevõtja Tarmo Pedjasaar ning juriidiliste isikutena AS-id Järvevana ja E.L.L. Kinnisvara[18].

Korruptsioonijuhtumeid Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Korruptsioonijuhtumeid välismaal

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Priit Põhjala "Nulla dies sine linea" Sirp, 18.03.2011 (Helju Valsi raamatu "Ei päevagi kirjareata" arvustus)
  2. "Korruptsioonivastane seadus 06.06.2012". Riigi Teataja, 06.06.2012.
  3. 1: korruptsioon ei ole probleem, 5: korruptsioon on väga tõsine probleem.
  4. Esteban Ortiz-Ospina ja Max Roser (10.10.2016). "Corruption" [Korruptsioon]. ourworldindata.org (inglise). Our World in Data. Vaadatud 27.6.2020.{{cite web}}: CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid (link)
  5. Justiitsministeerium. "Kuritegevus Eestis 2016" (PDF).[alaline kõdulink]
  6. "Eesti parandas kohta korruptsioonitajumise indeksis". 22. veebruar, 2018, Äripäev.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 "Korruptsioon – kuritegevuse varjus pool". Politseileht, 8/2004.
  8. Mari-Liis Sööt. "Kuritegevus Eestis. Korruptsioon. lk 83" (PDF).
  9. Tartu Postimees (20.03.2017). "Tartu vallavanemat Aivar Soopi süüdistatakse korruptsioonis". Tartu Postimees.
  10. Arvo Uustalu (01.11.2017). "Korruptsioonikuritegude eest tingimisi vanglakaristuse saanud Aivar Soop võib veel pikalt valda juhtida". Õhtuleht.
  11. Eili Arula (04.12.2017). "Kohtus süüdi jäänud Aivar Soobi umbusaldamine kukkus läbi". Tartu Postimees.
  12. Eili Arula (08.12.2017). "Tartu valda asub juhtima endine abilinnapea Jarno Laur". Tartu Postimees.
  13. Kertu Kula (03.05.2017). "Prokuratuur süüdistab Tartu abivallavanemat korruptsioonis". Tartu Postimees.
  14. Marek Kuul (28.11.2016). "Kõpu endine vallavanem sai mitme kuriteo eest tingimisi vangistuse". ERR.
  15. Marko Suurmägi (03.12.2017). "Tõnu Kiviloo loobus ajutiselt kohast Põhja-Sakala vallavolikogus". Sakala.
  16. Marko Suurmägi (02.11.2017). "Ringkonnakohus saatis Kõpu endise vallavanema päriselt vangi". Sakala.
  17. Marek Kuul (18.04.2018). "Kõpu endine vallavanem peab vangi minema". ERR. Vaadatud 19.04.2018.
  18. Pedjasaar ja kapo said kokkuleppeks lisaaega, Äripäev, 10. märts 2010
  19. Pistise andmises kahtlustatavate ring laienes, Äripaev.ee, 20. september 2010
  20. Kapo kahtlustab Mati Songiseppa korduvas pistisevõtmises, www.DELFI.ee, 23. september 2010
  21. [http://www.ohtuleht.ee/433006 "Linnaametniku pistiseskandaal lõpetas Viktor Kaasiku advokaadikarjääri" Õhtuleht, 30. juuni 2011
  22. Linnaametniku pistiseasja teiseks osapooleks osutus tippadvokaat
  • "Korruptsioon – kuritegevuse varjus pool". Politseileht, 8/2004.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]