Mine sisu juurde

Kasutajakeskne disain

Allikas: Vikipeedia

Kasutajakeskne disain või kasutajakeskne arendus (inglise keeles user-centered design) on protsesside raamistik, kus pööratakse igas disainimise etapis tähelepanu kasutatavusele ja kasutaja käitumisele.[1]

Põhiline erinevus kasutajakeskse disaini ja teiste disainifilosoofiate vahel on, et kasutajakeskne disain üritab optimeerida toodet, lähtudes kasutaja soovidest ja käitumismustritest.[2]

Terminit „kasutajakeskne disain" kasutas esimest korda Donald. A. Norman oma uuringus California Ülikoolis San Diegos. Kontseptsioon sai väga populaarseks aastal 1986, kui avaldati raamat „User-Centered System Design: New Perspectives on Human-Computer Interaction" („Kasutajakeskne disain: Uus perspektiiv inimese ja arvuti koostoimimisel").[3]

Mudel ja lähenemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänu kasutajakesksele disainile on tarkvaraarhitektidel võimalus luua toode, mis keskendub just kasutajale. Kasutajate nõuetega arvestatakse kogu arenduse vältel.[4]

Põhimõtted, mida tuleks kasutajakeskse disaini puhul järgida:[5]

  1. disain põhineb kasutajate, ülesannete ja keskkonna selgele arusaamisele;
  2. kasutajad kaasatakse disaini ja tarkvara arendusse;
  3. protsess on iteratiivne;
  4. disain on ainult suunatud kasutaja mugavusele;
  5. disainimeeskonnas on multidistsiplinaarsed oskused ja perspektiivid.

Kasutajakeskse disaini protsess

[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutajakeskse disaini põhieesmärk on luua toode, mille kasutatavus on väga suur. Seetõttu peaks toote puhul hindama kasutatavust, juhitavust, efektiivsusest ja kui hästi on toode seotud kasutaja tingimustega.[5][6]

Järgnevad kasutajakeskse disaini protsessi põhietapid.[5]

  1. Konteksti täpsustamine: määra ära, kes on toote põhikasutaja, miks ta seda kasutab, mis on nõuded ning millises keskkonnas ta toodet kasutab.
  2. Nõuete täpsustamine: kui kontekst on täpsustatud, siis tuleks leida põhilised nõuded, mis iseloomustavad toodet. See on oluline, et disainerid saaksid luua nõuete põhjal süžeeskeeme.
  3. Arendamine ja disaini loomine: põhinedes toote eesmärkidele ning nõuetele, alusta iteratiivset protsessi, mis sisaldab tootedisaini ning arendust.
  4. Toote hindamine: toote disainerid teevad kasutajamugavuse katsetamisi, et saada kasutaja tagasisidet tootele. Toote hindamine ja katsetamine on tootearendusel väga oluline samm, sest sealt saab palju kriitilist tagasisidet.

Kasutajakeskne disain küsib kasutaja eesmärkide kohta küsimusi, seejärel kasutab vastuseid, et teha disaini ja arenduse osas otsuseid.[4] Näiteks veebilehe kasutajakeskne disain otsib vastust järgnevatele küsimustele:[7]

  • kes on selle veebilehe kasutajad;
  • mis on kasutajate ülesanded ja eesmärgid;
  • milliseid funktsionaalsusi vajab kasutaja lehelt;
  • millist informatsiooni soovib kasutaja lehelt saada ning mis kujul antud informatsioon võiks olla;
  • kuidas võiks veebileht kasutajate arvates töötada;
  • mis on ekstreemsemad keskkonnad, kus kasutaja lehte kasutab;
  • kas veebileht kasutab ära ka mitmeid erinevaid sisendeid nagu puutumine, rääkimine, käitumine.

Analüütilised tööriistad

[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutajakeskses disainis kasutatakse analüüsimisels mitmeid tööriistu, neid põhilisimad on persooni, stsenaariumid ja kasutusmallid.[8]

Kasutajakeskse disaini protsessis on persoon kasutaja arhetüüp, mida kasutatakse, et teha otsuseid toote omaduste, navigatsiooni, interaktsiooni või isegi visuaalse disaini puhul.[7]

Stsenaarium

[muuda | muuda lähteteksti]

Stsenaarium luuakse kui väljamõeldud lugu, mis kirjeldab kasutaja n-ö igapäevaelu või sündmuste järjekorda põhilise kasutajaga.[4]

Kasutusmallid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutusmallid on uuritavas valdkonnas toimuvate protsesside kirjeldus. Kasutusmall on dokument, mis kirjeldab soovitavat funktsionaalsust – mida süsteem peab oskama, et klient sellega rahule jääks.[8]

  1. Shawn Henry (14.05.2009). "Cover – Just Ask: Integrating Accessibility Throughout Design". Vaadatud 11.11.2018.
  2. Shawn Lawton Henry (18.04.2008). "Notes on User Centered Design Process (UCD)". Vaadatud 11.11.2018.
  3. Don Norman (1986). User-Centered System Design: New Perspectives on Human-Computer Interaction.
  4. 4,0 4,1 4,2 Dieter Wallach (2012). User-Centered Design: Why and How to Put Users First in Software Development. Saksamaa.
  5. 5,0 5,1 5,2 "User-Centered Design Basics". Vaadatud 11.11.2018.
  6. Carol Smith, Justin Thorp (01.04.2014). "Notes on User Centered Design Process (UCD)". Vaadatud 11.11.2018.
  7. 7,0 7,1 Travis Lowdermilk (2013). User-Centered Design: A Developer's Guide to Building User-Friendly Applications.
  8. 8,0 8,1 Jan Gulliksen , Bengt Göransson , Inger Boivie , Stefan Blomkvist , Jenny Persson & Åsa Cajander (19.05.2010). "Key principles for user-centred systems design". Vaadatud 01.12.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)