Husaar
Husaar on nimetus, mida kasutati mitut tüüpi kergeratsaväelaste kohta.
Üldise arusaama järgi on husaar ungari algupäraga kergeratsaväelane, esimesed husaarirügemendid pärinevad Ungari mustast armeest. Nimetus husaar tuleneb ungari keelest ning tähendab kahekümnendiklane (ungari husz - kakskümmend; ar - ette või ära andma). 1458. aastal kehtestati Ungaris seadus, mille kohaselt iga 20 aadlimõisa kohta tuli anda väeteenistusse üks ratsamees, sellest aadlike maakaitse-ratsaväest värbas üksusi samuti türklaste vastu sõdivasse Poola väkke. Ungarlaste sõjameheoskused olid nii kõrged, et termin husaar muutus auasjaks. Nii hakkasidki end 16.–17. sajandil husaarideks nimetama ka poola aadliratsaväe rüütlid, kes kandsid aga raudrõivast ja olid relvastatud piikidega, olles seega klassikalises mõttes midagi kürassiiri ja ulaani vahepealset. Osa sõjaajaloolasi teevad terminoloogiliselt vahet Poola husaari (hussar) ja Ungari husaari (huzar) vahel, kuid eesti traditsioonis see võimalus puudub. Soovitatav on kasutada: Poola husaar = raskeratsavägi ja Ungari husaar = kergeratsavägi juurde.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Husaar |