Kärsaklased

Kärsaklased
	; Diaprepes abbreviatus
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Putukad Insecta;
Alamklass	Pterygota;
Infraklass	Neoptera;
Ülemselts	Endopterygota;
Selts	Mardikalised Coleoptera;
Alamselts	Polyphaga;
Ülemsugukond	Curculionoidea;
Sugukond	Kärsaklased Curculionidae; Latreille, 1802

Kärsaklased (Curculionidae) on sugukond mardikaid^[1], kelle pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel.

Kärsaklaste sugukonda kuulub umbes 60 000 liiki.

Klassifikatsioon

Kärsaklaste sugukonna klassifikatsioon pole päris selge. Sugukonda liigitatakse järgmised alamsugukonnad:

Bagoinae C.G.Thomson, 1859
Baridinae Schoenherr, 1836
Brachycerinae Billberg, 1820
Brachyceropseinae Aurivillius, 1926
Ceutorhynchinae Gistel, 1856
Conoderinae Schoenherr, 1833
Cossoninae Schoenherr, 1825
Cryptorhynchinae Schoenherr, 1825
Curculioninae Latreille, 1802
Cyclominae Schoenherr, 1826
Dryophthorinae Schoenherr, 1825 (vaidluse all)
Entiminae Schoenherr, 1823
Erirhininae (vahel ka Brachycerinae)
Gonipterinae (vahel ka Curculioninae)
Hyperinae Lacordaire, 1863 (vahel ka Molytinae)
Leptoniinae (vaidluse all)
Lixinae Schoenherr, 1823 (vahel ka Molytinae)
Mesoptiliinae Lacordaire, 1863 (vahel ka Molytinae)
Molytinae Schoenherr, 1823
Orobitidinae C.G.Thomson, 1859 (vahel ka Baridinae)
Platypodinae
Raymondionyminae (vahel ka Brachycerinae)
Scolytinae Latreille, 1804
Xiphaspidinae Marshall, 1920(vahel ka Baridinae).

Kirjeldus

Enamikus on kärsaklased väikesed 1-11, harva kuni 24 millimeetrit pikad. Kärsaklased on liikide arvult teine mardikasugukond Eestis ja nad on meil esindatud umbes 450 liigiga. Sellesse kuulub mitmeid aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid, näiteks hernekärsakas, ristikunirplane, õunapuu-õielõikaja, latipihklane ja männipihklane, pähklikärsakas. Toiduainete ladudes tuntakse paari-kolme millimeetri pikkust terakärsakat (Calandra granaria) ja riisikärsakat. Eestis suudavad nad paljuneda ainult siseruumides, kus nad toituvad jahust, jahusaadustest ning viljateradest.