Naja annulifera
| Naja annulifera | |
|---|---|
 Naja annulifera | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Alamklass |
Soomussisalikud Lepidosauria |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Maolised Serpentes |
| Infraselts |
Alethinophidia |
| Sugukond |
Mürknastiklased Elapidae |
| Perekond |
Kobra Naja |
| Liik |
Naja annulifera |
| Binaarne nimetus | |
|
N. annulifera Peters, 1854 | |
| Sünonüümid | |
Naja annulifera on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna kobra perekonna maoliik.[3]
Klassifikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Naja annulifera on varem olnud egiptuse kobra alamliik.[4]
Alamliigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Naja annulifera anchietae Bocage, 1879
- Naja annulifera annulifera Peters, 1854[5]
Soomused
[muuda | muuda lähteteksti]- Ülamokakilbiseid 7, harva ka 6 või 8;
- alamokakilbiseid 8–9, harvemini 7 või 10;
- silmaeesne kilbis 1 (2);
- silmataguseid kilbiseid 2 (1–3);
- oimukilbiseid 1+2, 1+3 varieeruv;
- kõhukilbiseid on neil 169–208;
- seljakilbiseid 175–203;
- anaalkilbis paaritu;
- sabaaluseid kilbised paarilised, 48–69 (51–65).[6]
Täiskasvanud madude seljasoomused on kas pruunikashallid, tumepruunid või sinakasmustad, harva kollakad. Harva võib kohata ka triibutatud isendeid (harilikult isased), kelle sinakasmustad soomused seljal on vööditatud 7–11 laia kollase ehk kollakaspruuuni ringiga. Kõhusoomused aga on kollased kuid tumedate laikudega.
Noorte madude seljasoomused on kollakat või rohekaskollakat värvi, kaela ümber aga must triip. Kõhualused soomused on kollased.
Pea
[muuda | muuda lähteteksti]Pea on suur kuid eraldub kaelast vaid pisut, ninamiku tipp on suunatud veidi ülespoole. Silmad on üsna suured, pupillid ümmargused.
Keha
[muuda | muuda lähteteksti]Keha on neil silinderjas ja kaitsepoosiks lamendatud kaelal nn prillmaomärk puudub.
Täiskasvanud madude kehapikkus on mõõdukas, 150–220 cm (isegi kuni 260 cm). Isased on harilikult suuremad ja raskemad kui emased maod.
Paljunemisbioloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Kui Lõuna-Aafrika talveperiood on läbi, algab osadel Naja annulifera madudel paaritumisperiood (septembrist kuni detsembrini). Maod ärkavad talveunest ja algab vastuvõtlike partnerite otsimine. Sel perioodil on täheldatud isaste vahelisi võitlusi. Edukas paaritumine ei võta kaua aega (vangistuses 20 minutit) ja selle lõppedes roomavad partnerid eri radu pidi minema.
Gestatsiooniperiood kestab kas vähem või kauem kui 2 kuud.
Emaste madude sigimisvormiks on ovipaaria, looduslikus keskkonnas muneb graviidne emane, sageli termiidipessa, suvel 8–33 muna (maksimaalselt 47).
Kobramuna keskmised mõõtmed on 46–55 mm x 24–32 mm.
Saakloom
[muuda | muuda lähteteksti]Jahti peab harilikult öösel.[7]
Nende saakloomadeks on mitmed linnud ja nende munad, aga ka teised maod, nagu lärmakas aafrikarästik ja ka sama liigi isendeid.
Need maod on saakloomaks osadele lindudele, näiteks madukotkastele ja teistele madudele.
Kokkupuuted inimesega
[muuda | muuda lähteteksti]Need kobrad on looduses üsna häbelikud. Kui võimalik, püüavad nad vältida kokkupuuteid inimestega ja objektidega, mis ära söömiseks liiga suured, roomates lihtsalt ära.
Vahel peetakse neid seltsilisloomadena kodus, neid leidub ka loomaaedades. 26. märtsil 2011 teavitas Bronxi loomaaed roomajate maja sulgemisest, kuna "teismeline emane" Naja annulifera põgenes oma puurist.[8]
Nurka või vihale aetuna võivad võtta sisse kaitsepoosi ja avada kaelal paikneva 12–16 cm nn kapuutsi, teadaolevalt ta sülitav kobra ei ole.
Naja annulifera hammustus
[muuda | muuda lähteteksti]Inimeste suhtes on nad mürkmadudeks liigitatavad, kuna nende hammustuse ajal eritatud tokiinina toimiv sülg võib mürgistusseisundi esile kutsuda – sülg on neurotoksiline (toimib närvisüsteemi ja kopsud ning südamelihas võivad lakata talitlemast) ja võib põhjustada hingamispuudulikkuse.[9]
Anafülaktilise šoki ära hoidmiseks võiks varuks olla 2–4 EpiPen automaatset süstalt. Esmaabi tehnikaks võib kasutada pressure immobilisation technique võtet.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Neid madusid võib kohata Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal, Mosambiigis, Zimbabwes, Botswanas, Sambias ja Malawis.[10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Naja haje annulifera, NCBI Taxonomy database, veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Naja annulifera, Catalogue of Life, veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Naja annulifera, Animal Diversity Web, veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Johan Marais, What's that Snake?: A Starter's Guide to Snakes of Southern Africa, lk 37, 2007, Google´i raamatu veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Naja annulifera, Integrated Taxonomic Information System, veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Richard Mastenbroek, THE SNOUTED COBRA, lk 6, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Snouted Cobra, veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Laura Jimenez, Cobra 449 Success Secrets - 449 Most Asked Questions On Cobra - What You ..., Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Naja annulifera (Snouted cobra, Egyptian cobra, Banded cobra), veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ Naja annulifera PETERS, 1854, Roomajate andmebaas, veebiversioon (vaadatud 28.03.2015)(inglise keeles)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Richard Mastenbroek, THE SNOUTED COBRA, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)(inglise keeles)
Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Naja annulifera ja saksakeelset artiklit de:Gebänderte Kobra seisuga 28.03.2015.