Robert Brown
|
See artikkel räägib botaanikust; filosoofi kohta vaata artiklit Robert Brown (filosoof) |
Robert Brown (21. detsember 1773 Montrose (Šotimaa) – 10. juuni 1858 London) oli šoti botaanik.
1827 segas ta vette teraviljade õietolmu ning lehtsammaltaimede ja osja eoseid. Seda segu mikroskoobiga uurides täheldas ta väikeste osakeste lakkamatut mittesuunatud liikumist. Tema esimene hüpotees oli, et liikumine toimub üksnes elusorganismidel, kuid katset tolmuga korrates esines täpselt samasugune liikumine. Kuigi Brown ei pakkunud sellele liikumisele mingisugust selgitust, hakati seda kutsuma Browni liikumiseks. See liikumine oli molekulaarkineetilise teooria üks veenvamaid põhjendusi.
Hiljem selgus, et Hollandi teadlane Jan Ingenhousz oli Browni liikumise avastanud juba poolsada aastat varem ning ka avaldanud oma uurimistulemused 1784 ja 1785 vastavalt saksa ja prantsuse keeles.
1831 Linné ühingus esitatud ja 1833 avaldatud töös andis Brown nime rakutuumale. Rakutuumi oli nähtud juba varemgi, võib-olla tegi seda juba mikroskoobi avastaja hollandlane Antoni van Leeuwenhoek 1682. Franz Bauer oli avaldanud oma joonised taimerakkudest juba 1802 ja tema joonistusi Brown ka nimetas, kuid nime andis rakutuumale Brown. Ei Bauer ega Brown ei arvanud, et igal rakul on tuum. Brown seostas rakutuumi üksnes üheidulehelistega.
Robert Browni järgi on nimetatud Austraalia taimeperekond Brunonia ja hulk Austraalia taimeliike, näiteks Eucalyptus brownii, Banksia brownii ja sammal Tetrodontium brownianum, mille ta avastas Edinburghi lähedal Roslinis veel üliõpilasena. See sammal kasvab selles kohas tänapäevani.
Tema järgi on nimetatud veel Tasmaanias olev Brownsi jõgi, mille kaldail ta kogus taimi, ja Kanadas Briti Columbias asuv Browni mägi.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Robert Brown |