Mine sisu juurde

Keelepeks

Allikas: Vikitsitaadid
Luma von Flesch-Brunningen (1856-1934), "Keelepeks kohvilauas", s.d.
Luce Boyal (1892-1946), "Keelepeks", s.d.
Eleonore Lingnau-Kluge, "Viis klatšitädi" (1946)

Proosa

[muuda]



  • Ka David nägi oma roosi ainult eemalt ega saanud seda kunagi puudutada. Häbelikkus, Heakomme ja Kartus istusid nende kõrval tornitoas. Ja kui nad sealt vargsi alla hiilisid, olid Laim ja Keelepeks neid näinud. Kas neil oli ka mõni teine nimi, ei saanud David kunagi teada.

Luule

[muuda]

Su arm ja hellus pühib märgi maha,
mis keelepeks mu otsaette lõi.
Sa kiidad, mis mul head, ja silud paha
ning teiste jutt mind hai rida ci või.
Sa oled mu maailm, vaid sinu keel
võib kuulutada mulle au või laitust,
kõik muud ei loe, mu teraskestas meel
ei tunne teiste torkeid ega paitust.


Me joome kohvi, sööme saia,
ja kanget kohut mõistame,
ning rohkem suhkrut kohvi sisse
me pühas vihas paneme.

  • Anna Haava, "Kohus" (kogumikus sarjast Väike Luuleraamat)


Siis on vananaistel juttu
mitmeks päevaks järel sõelu.
Kaelapidi koos neid kõõlub,
kaalub ise vana õelus,
kuhu istutada tõrva.
Patta kõrbegu kõik söögid -
parlament käib pesuköögis!

"Mõtle ommeti kui hull,
kas ta lei ja kust ta tull'?" -
susi-sosistakse sala.

  • August Alle, "Agul I", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 64-67

Allikata

[muuda]