Haug

Luule

Roosa hommik hüppas pilvepuhmast,
Uduvöötides tal' vastu läikles luht,
Kastepärleid murdus päiksetules.
Peagi üles-alla voogas
liblikaid kui õiehelbeid.
/---/
Peagi kujus korvi
linaskeid ja haugi.
Ah, kuis ahmis õhku
kuivas kitsikuses lämbuv pundar!

Kojuteel
vikatite luisku kuuldus luhast.

Heiti Talvik, "Hommik" (23. august 1943) - Rmt: Sõnarine 2. Eesti luule antoloogia. Koostanud Karl Muru. Tallinn: Eesti Raamat 1992, lk 448

Jõgi on pime
ja vaikne kui haud.
Vaid haugipoeg hulkuv
lööb kõlava sulpsu
seal roos.

Helgi Muller, "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14

ma olen Peipsist mullina tõusnud kell
mille osuteiks on haug ja pussiga jälitav tint

Ilmar Laaban, "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud Arvo Mägi, 1959, lk 327

Proosa

Märksa üldisem on püügiaja arvestamine fenoloogiliste nähtuste järgi. Kudemisaja järgi on nt haugisid nimetatud jäähaug, hangehaug (koeb enne lume sulamist jää all), lillehaug (koeb varsakabja õitsemise aegu), konnahaug (koeb konnadega ühel ja samal ajal). Niisuguste orientiiridega arvestavad ka ihtüoloogid. (lk 44)
- Mall Hiiemäe, "Pühad ja argised ajad rahvakalendris", 2010

Välislingid