Helgi Muller

Helgi Muller (kuni 1952. aastani Helgi Orr; 5. oktoober 1932 Viljandi – 6. detsember 1971 Tallinn) oli eesti luuletaja, tõlkija, libretist, aja- ja lastekirjanik.

Ta avaldas luulekogud "Tähesärk" (1963), "Laulud ratastel" (1966), "Linnulina" (1970) ja "Valik luulet" (1983) ning lasteluulekogud "Saialill ja leivalill" (1970) ja "Vigurivänt" (1971).

"Laulud ratastel"

Tsitaadid kogumikust: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966.

Augustiöö kui põhjatu kuristik
rukkipõllu ja pihlaka kohale
langetab udulina.
Põhjanael kauguses sirab
ja kirglik on sirtsude serenaad.
...
Põhjanael sirab ja särab.
Ning öö on kui ploomimoos.
Jõel nii soliidne ja suur
kui Lenini preemia laureaat
mõnuleb kuu.

• Helgi Muller, "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14

Kes oskaks maalida päeva algust?
Vanamees öö istub veel kustuva tuleaseme juures
ja segab mõtlikult tähtede luitunud süsi.

• Helgi Muller, "Kes oskaks maalida...", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 16

Karikakar, see kergemeel,
valges seelikus lippab veel.
Lippab tuulega hullama,
süda hõõgub tal kullana.
Tuulel nii pehmed ja soojad on käed.
Lill nagu tütarlaps tantsib ta käes.
Armastad mind?
Ei armasta!

• Helgi Muller, "Karikakar I", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 19

Olla nagu taevas tuul, nii vaba,
või kui punastkirja lepalind.
Et ei peaks sind ükski lukk, ei taba.
Laulda nii, et rõõmus suu ja rind.

Olla nagu taevas tuul, nii vaba.
Kõik, mis raske on, see hüljata.
Tantsiskella muremaade taga,
valudele näkku süljata.

• Helgi Muller, "Karikakar II", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 20

Head aega, kõrvikud
ja karvasaapad!
Nüüd talvemantlit ootab naftaliin,
sest kevad tulisilmil taevast alla vaatab
ja päike kõrvetab kui kange viin.
Maa veel kui udusulis,
alles munast koorund,
uut rüüd nii uskumatult kaeb ta pilk.
Kuid rohi vohab nagu ikka noorus,
tal toiduks muld
ja joogiks vihmatilk.

• Helgi Muller, "Kevadine", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 23

Öö tuli hääletu.
Olin külmast väsinud,
ükskõikne ja morn.
Kohutas linade valge vaikus.

Ukse all nurgas seisid su soojad tuhvlid.

• Helgi Muller, "Külmetasin", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 26