Ihu

Piibel

• Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis.

23 Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?

• Matteuse evangeelium 6:22-23
• Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: "Võtke, sööge, see on minu ihu!"

27 Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: "Jooge kõik selle seest,

28 sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!

• Matteuse evangeelium 26:26-28

• Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ning et teie ei ole iseenese päralt?

20 Sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!

• Pauluse esimene kiri korintlastele, 6:19-20

Proosa

• Teooria ja praktika on üks nagu ihu ja hing, ning just nagu ihu ja hing on nad enamasti teineteisega vaenujalal.
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 30 2007, Tallinn: SA Kultuurileht

• Kas "Jumalik komöödia" on - sooline? "Apokalüpsis" - sooline? "Farbenlehre" ja "Faust" - soolised? Kogu Swedenborg sooline?

Soolisus on see, mis tuleb ületada, ihu on see, mille ma maha raputan.

• Marina Tsvetajeva kirjas Roman Gulile 27. juunil 1923, rmt: "Elu tules. Pihtimused", tlk Mirjam Lepikult, 2007, lk 206-207

• Kirjanikke on kahte sorti. Ühed, kes on kirjanikud, ja teised, kes seda ei ole. Esimeste puhul kuuluvad sisu ja vorm kokku nagu ihu ja hing, teiste puhul passivad sisu ja vorm kokku nagu ihu ja hilp.
  • Karl Kraus, "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Krista Läänemets, LR nr 31/1999, lk 28

• Oja on mu sõber. Ma joodan oma ihu põudset põldu. Selle eest ei tule mul maksta. Oma hinge joodan ma vaikusega. Selle eest tuleb mul maksta üksindusega.
  • Nikolai Baturin, "Vaikuse värvid" kogus "Kuningaonni kuningas" (1973), lk 49

• Et Nike on olnud kindlalt esikohal rõivaste brändistamises, pole imestada, et ta on jõudnud ka brändi viimse piirini: ihu brändistamiseni. Kümned Nike'i töötajad on säärele tätoveerinud Nike'i linnukese, mis on ju mõistetav, kuid tätoveeringu-uuringud kinnitavad, et linnuke on muutunud Ameerikas kõige populaarsemaks elemendiks. Inimeste brändistamine? Tehtud.
  • Naomi Klein, "No logo: sihikule on võetud brändihiiglased". Tõlkinud Marek Laane. Tänapäev, 2003, lk 85

• Püha Veronica pühkis Kolgata teel Kristuse nägu, ja Tema näo jäljend jäi Veronica käterätile. Või Tema näo pilt. Õde Benedict ütles, et see oli kõigi aegade esimene foto.

See Veronica hakkas mulle täitsa meeldima: kuidas ta rahvasummast välja kummardus, ühtaegu anuv ja õrn. Mõtlen nüüdki temale iga kord, kui Hiina restoranides ja vanamoelistel lennuliinidel pakutakse niiskeid käterätte. Me oleme kaotanud avaliku õrnuse kunsti, rituaalse pühkimise ja pesemise, me oleme unustanud, kui alandlikult ihu tervitab ametlikku puudutust. Tean, et minu saatus peab olema mõnes mõttes ühendatud Veronica omaga. Vahest saab minust fotograaf. Vahest tuleb hetk, kui ma astun inimsummast välja ning siis pöördun sinna tagasi - ei midagi enamat. Mõtlesin, et suureks kasvades võib minust saada pühkija - vere, pisarate, selle kõige pühkija.

• Anne Enright, "Kokkutulemine". Tõlkinud Karin Suursalu. Pegasus, 2008, lk 123

• Neis kümmekonnas sekundis enne etenduse algust, mil saal on pimenenud, publik vaikne, aga etendus pole veel alanud, on lüpsieelset laudameeleolu. Teatrikülastajad lõpetavad jutu, lülitavad välja ühendused saalivälise maailmaga, andes märku, et neist on saanud Publik, ja kui külastajad on vaikinud, hakkab kostma Publiku häält. Tagareast tuleb summutatud röhatus, vasakult kõhukorinat, ees nuusatakse, paremal hingab keegi raskelt läbi nina, kümnete rahutute liigeste nihelemisest tekkivast toolide naginast rääkimata. Publik on saalitäis Ihu, Füüsist. Lavastaja ülesanne on muuta Füüsis Metafüüsiseks.
  • Meelis Oidsalu, "Mees, naine ja publik", Teater.Muusika.Kino, 5/2010

• Mulle meeldib mõelda, et maagilise sõna jõud sünnib eesti keele grammatikast, mis on lummaval viisil kokku pandud muistsete hiidude kehaosadest. Eesti keele grammatika sündis Kalevipoja ihuliikmetest. Seetõttu ongi eesti keel meile pigem religioon, omamoodi armulaud, Kalevipoja ihu ja veri. Grammatikaõpik ongi eestlase katekismus.
  • Valdur Mikita, "Eesti keele lummuse päev" Sirp, 13. märts 2014

Luule

kõik mis mulla all ootas ja lamas
avab silmad ja ongi siinsamas

põrmule põrmust puhkevat lohtu
kannikesi ja kopsurohtu

savist sai ihu tuulest sai hinge
muud ei olegi tõuske ja minge

• Jaan Kaplinski, "Läbi sest valest läbi sest valust", rmt: "Kirjutatud: valitud luuletused" (2000), lk 111

Andke aega, siis on hää,
kui ei ole kiire.
Mis see on, mis südames
võtab selgeid piire?
Kõik, mis tuleb, kaotab siis
takistavad tabad,
kui me saame olema
tabamatult vabad.

Ihu sisse hing on tulnud,
hinge taga aga vaim.
Anna aega üksi olla, Majavaim
ja ajavaim.

• Juhan Viiding, "* Mida teame üksindusest". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 331

Olen maa mädanend
lõhn, suren ja sünnin mullana, huumusena, peidan endas kõike
kadunut, hoian alles vanade tuleasemete söetükke, samme,
potikilde. Sinu juured hargnevad minus, su pikad käed-jalad
põimuvad mu ümber, las ma toidan sind; ma ei taha palju, ehk
ainult teateid tuulelt ja sinu närbuvat, lagunevat ihu talve eel.

• Carolina Pihelgas, "Silmade sees" kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020", lk 156