Jump to content

Ndiyam

Iwde to Wikipedia
ndiyam
type of chemical entity
Subclass ofoxide, dihydrogen chalcogenide Taƴto
Has usenuclear reactor coolant, hydroponics, refrigerant, potential energy Taƴto
Has effectQ57385793 Taƴto
Conjugate acidhydronium Taƴto
Conjugate basehydroxide ion Taƴto
Chemical formulaH₂O Taƴto
Canonical SMILESO Taƴto
Phase pointtriple point, critical point Taƴto
Safety classification and labellingRegulation (EC) No. 1272/2008, NFPA 704: Standard System for the Identification of the Hazards of Materials for Emergency Response Taƴto
Subject has rolenatural resource, primary metabolite Taƴto
Unicode character💧, 🚰, 🚱 Taƴto

Ndiyam (e ganndal kimiiyu H2O) Ko memtinaari (maceer) Sariindi e dow leydi haa e boowal Leydi, teeŋti noon e nder ko Wuuri, gam alaa ko Wuurata nguurndam ɗam ngannduɗen ɗam tawa ndiyam heƴaani heen.

Neɗɗo tan ina waɗi ndiyam ko ina abboo e 65% e teddeendi mum, ndiyam ina mooɓi ko ina abboo e 72% e wertaango leydi, 97% e majjam ko kaaɗɗam, ko heddi koo woni mbelɗam hono caaɗli (canɗi), beeli e ilameeje e maaje.

No ndiyam woodiri e leydi ?

Ko heewi na haalee heen, ko ɓuri jalaade ko ndiyam ummii ko e weeyo, haayre ndiyam moolanaande yani e leydi, ilni ndi haa ndi hawri, oon saha tawi ko e ndi wuli sanne, ɗam ƴeri faade dow, toɓooji nduumii ko juuti haa ɗam waawi deeƴude e dow leydi, tawi laral leydi dow ngal ɓuuɓi waawi huufude ndiyam e mbaadiiji kala e ballal kammu.

Ndiyam ko soppoo-joloo waɗata hakkunde leydi e kammu, so naange wulii, hello ndiyam maaje dow ngo suurka yanta e waaƴo puɗi, cuurki kii ƴeɓa (roondoo dow), nde wonnoo dow na ɓuuɓi, cuurki kii rennda fenndo, wonta duule, tedda, toɓa, saakitoo e dow leydi, kadi refta ɗo rewnoo wonta duule.

Ndiyam

Ndiyam na tawee e mbaadiiji 3, ɓooɗde(haayre), ndeelam e henndu (cuurki), ɗam fuɗɗotoo fenndaade ko 0°C, ɗam wonta haayre so nguleeki jokkii ustaade, ɗam wontata henndu (cuurki) ko 100°c, hakkunde 0°C e 100°C ɗam tawetee e mbaadi ndeelam, ngoo waylo-waylo noon fawi ko e ɓittigol kammu (pression atmosphérique)

Ndiyam ko geɗe ɗiɗe ndenndi laati ɗam, mittere Oksijen (oksaari), e mitte ɗiɗi Hidrojen (hidraari),

Seerndude mitte ɗee saɗtaani, so kuɓɓam (électricité) rewnaama heen tan ɗe ceertat, Oksjen yaltira bannge (+), Hidrojen bannge (-),

Ndiyam na e boowal Leydi (weeyo), dow tagopeeje, e kaaƴe kayhaytooje e ndeer weeyo, ɗuum addani neɗɗo fooɗanaade weeyo ngam hoɗoyde e dow tagopeeje ko areeta.[1][2]

Nafoojii Ndiyam (Uses of Water)

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Ko foofaata faat ɗon yaara ndiyam, ɓii aadama ɗon naftarow ndiyam adadow 70% e gese maɓɓe eɓe nduraa liɗɗi, eɓe ndema ƴandowjii maɓɓe (Agriculture and Fishing). Ɗowmɗon waɗa jahaale be laanawal (boat) eɗun hoƴa kareejii diiga felle goɗɗiɗe eder ndiyam, ɗowmɗon loota kolte, felle, nokkowje, wowroojii e maajam, ɗowmɗon fewna felle e maajam, ɗowmɗon fewna ndiyam e ƴandowjii be Malamalloo( kaaƴa ndiyam), leɗɗe gese ɗon yaara ndiyam ɗon hawta nyamdow be maajam koɗown ƴi'ete Photosynthesis. Dabbaajii ngaɗooɗi ƴeewowgo maaji nder ndiyam ɗon naftarow e maajam, ɗownɗon faɗɗa hiite e maajam, ɗowmɗon defeera ƴamdowji e maajam. [3] [4]

Waylitaaki ndiyam (Waylo-waylo ngonka)

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Ɗandon watta diiga ndiyam ɗan warta hendu (evaporation), diiga hendu ɗan warta ndiyam (absorption), diiga hendu ɗan warta kaaƴa ndiyam/ice block (Condensation), diiga kaaƴa ndiyam ɗan warta hendu (Sublimation), diiga kaaƴa ndiyam ɗan warta ndiyam (melting), diiga ndiyam ɗan warta kaaƴa ndiyam (Freezing).[5][6]

Teddowgo ndiiyam Density

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Diyam labɗan ɗan walaa tuundi (impurities) Ɗanwon mangow density 1.000 Kg/m3 [7]

Jaɓungol hiite (Ko jolngo kuuraa)

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Ndiyam labɗan ɗon jaɓa hiite seɗɗa seɗɗa, tuundi to nastoi nder maajam ɗanɗon jaaɓa hiite masin ndenkam. Ɗown howraa hiite eɗun henda hankowde hydrogen e Oxygen kanjam ɓe ngi'ata(Electrolysis), lawol gol yiɗi hiite masin adadow( 285.8 kj/mol kobo 15.9 MJ/Kg).[8]

Nder Downiyaaroow men tatawru

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Diyam ɗanɗum hebta nder downiyaaroow men dow e les maarow kanjowm ƴi'e Hydrosphere. Adadow maajam yaarii 333 million cubic milles (1.358 billion cubic metre). [9]