Ajalugu

Tänase Vabaühenduste Liidu loomisajaks peame 10. oktoobrit 1991, mil 26 organisatsiooni asutasid Eesti Fondide Keskuse. Õiguslike segaduste tõttu ei jäänud see viimaseks “asutamiseks” ja sünnipäevi võib rohkemgi pidada. Näiteks 22. märtsil 1995 peeti taas asutamiskoosolek, seekord samanimelise “mittetulundusühingu asutamiseks” eelmise õigusjärglasena. Kolmandat korda “asutati” sama organisatsioon 19. septembril 1996, kui loodi Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit. Äriregister näitab aga esmakande ajaks 1. märtsi 1997, mil toimus järjekordne ümberregistreerimine. Nii et sünnipäevi nagu muda.

Aastate jooksul on Vabaühenduste Liit viinud loomulikult läbi ka terve rea mõjusaid ja põnevaid tegevusi.

2023

• Toimusid Riigikogu valimised, enne neid koordineerisime Valimiste valvurite tööd.
• Toimus avatud valitsemise partnerluse tippkohtumine Tallinnas.

2022

• Andsime oma panuse Ukraina pagulaste abistamisse ja vabatahtlike koordineerimisse.

2021

• Selgusid Siseministeerium strateegilised partnerid järgmiseks neljaks aastaks: Vabaühenduste Liit (koos Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustikuga) jätkab tegelemist teavituse ja annetuste soodustamisega, ülesannetesse lisandub vabatahtlikkuse valdkonna edendamine, samuti vabaühenduste võimekuse tõstmine. Kogukondade suunaga tegeleb Sotsiaalse Innovatsiooni Labor ning sotsiaalsete ettevõtetega SEV.
• Koos Korruptsioonivaba Eestiga saime valmis läbipaistva huvikaitse hea tava.

2020

• Viisime ellu vabaühenduste tulevikujuhtide arenguprogrammi esimese lennu.
• Käivitame strateegilise partnerluse arenguprogrammi.
• Kutsusime kokku vabaühenduste juhtide võrgustiku.
• Valmis sai ka uus kodanikuühiskonna programm 2021-2024. 

2019

• Korraldasime esimesed Annetamistalgud (Giving Tuesday).
• Käivitame huvikaitsevõrgustiku.
• Toimuvad Riigikogu valimised ja kodanikuühiskonna valdkonna eest hakkab vastutama Rahvastikuminister Riina Solman.
• Algab KÜSKi kolimine Viljandisse.
• Alustab Aktiivsete Kodanike Fond
• Koostasime vabaühenduse juhi kompetensimuideli.

2018

• Juhatajana alustab tööd Kai Klandorf
• Võtame vastu uue põhikirja, millega saab muuhulgas EMSList Vabaühenduste Liit.
• Aasta täis erinevaid pidustusi, sest on Eesti 100.
• Lisaks algab arengukavade uuendamiste protsess. Vabaühenduste Liit lööb kaasa Eesti 2035 kava loomisel, uue KODARa aruteludes jne.

2017

• Uuendame üle pikkade aastate head valimistava, et ta saaks täpsem ja päevakohasem ning kataks ka esmakordselt valimisõigust omavate noorte suunal tehtavaid kampaaniaid.
• Viime ellu huvikaitseorganisatsioonide võimekuse tõstmiseks arenguprogrammi “Huvikaitse labor”.
• Keskendume aasta jooksul ka vabaühenduste digioskuste parandamisele korraldades mitmeid digi töötubasid.
• Aasta teine pool on peamiselt seotud Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus.

2016

• Tänavu tähistame nii taasiseseisvunud Eesti kui vabaühenduste liidu 25. sünnipäeva. Hea Kodaniku sügisnumbriga vaatame tagasi sellele, mis meid siia toonud on, suvekoolis aga hoopis sellele, kuidas jätkata, et meil ka 2041. aastal oleks võimekas ja äge vabakond.
• Aasta jooksul keskendume vabaühenduste liidu uuele strateegiale, mis saab olema me tegude aluseks aastail 2017–2020.
• Novembris on kodanikuühiskonna teemad jälle riigikogu suures saalis, tulevikule keskendume sealgi.
• 2013–2016 oli Vabaühenduste Liit Paides toimuva Arvamusfestivali üks korraldaja ja n-ö juriidiline keham. Vaata lähemalt www.arvamusfestival.ee.

2015

• EMSL keskendub vabaühenduste riikliku rahastamise korrastamisele: valmib rahastamise teemaline variraport ja järjekordsetel kärajatel ütlevad ka avaliku võimu esindajad selgelt välja, et rahasuhetes on vaja rohkem läbipaistvust ja selgeid põhimõtteid
• Sõlmime Siseministeeriumiga strateegilise partnerluse leppe, mille järgi ärgi esindab EMSL kodanikuühendusi kodanikuühiskonna arengut mõjutavates aruteludes ning ministeerium kaasab EMSLi esindajaid kodanikuühendusi puudutavate õigusaktide ja strateegiliste plaanide koostamisse
• Demokraatiakooliga viisime 68 organisatsiooni teadmise sellest, kuidas organisatsiooni juhtida ja oma mõju nimel tegutseda läbipaistvalt, vastutavalt ja kaasavalt
• Ngo.ee veeb saab uue esilehe, kus oma pesa Hea Kodaniku (veebi)artiklitele, aga moodsamas kuues on ka uudised
• Aasta jooksul liitusid MTÜ Aarete Laegas, MTÜ Loomus, Tartu Ülikooli Üliõpilaskondade Sihtasutus, MTÜ Päästeliit, Sillamäe Lastekaitse Ühing, Lapse Huvikaitse Koda. Pärast liitumisi ja “kadunud” liikmete välja arvamist on liikmeid 107.

2014

• EMSLi eestvedamisel saab kirja annetuste kogumise hea tava
• Liikmeid 108. Aasta jooksul liitusid Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Hooandja, Teeme ära, Eesti juristide liit, Inimõiguste instituut, Eesti NATO ühing.

2013

• Aprillis toimub Rahvakogu arutelupäev
• EMSL lööb kaasa Arvamusafestivali korraldamises
• Juhatajana alustab tööd Maris Jõgeva
• Käivitame esialgu katsetusena kahes Rakvere gümnaasiumis Kogukonnapraktika, mis viib gümnaasiumiõpilased ühiskonnaõpetuse tunni raames koolist välja, kohalikesse vabaühendustesse praktikale
• Kolime koos hulga kontorikaaslastest organisatsioonidega Telliskivi loomelinnakusse

2012

• Kui kodanikel saab villand udust erakondade rahastamise ümber ja valelikust poliitikast, otsustavad presidendi jääkeldrisse kogunenud mõtlejad-muretsejad igast sektorist ja valdkonnast, et kokku tuleb kutsuda Rahvakogu, kus ühisloome meetodil otsitakse lahendusi viiele Eesti demokraatia ja poliitikaga seotud küsimusele
• Ka vabaühenduste kärajate teemaks on rahastamine, kuid mitte erakondade, vaid vabaühenduste rahastamine riigieelarvest

2011

• ngo.ee veebileht uueneb ja kolib

2010

• EMSL hakkab üha enam vältima oma pikka ametlikku nime ja jõuab Kodaniku(e)ühenduste Liidust EMSL vaikselt nimeni Vabaühenduste liit EMSL, kasutades avaliku tootemargina Head Kodanikku. Uue graafika autor on Karl-Kristjan Nigesen.
• Nõukogus lõppesid Barbi Pilvre, Daniel Vaariku, Kristina Männi ja Lagle Pareki volitused, peale Pareki kandideerisid ja said tagasivalitud kõik teised.
• Teeme ära! talgupäeval pakkus EMSL administratiivset tuge.
• Valmistasime ette www.ngo.ee uuendamist, mis läks avalikuks 2011. aastal.
• Valmistasime ette vabaühenduste järjekordset manifesti 2011. aasta riigikogu valimisteks. Selleks toimusid mais ka järjekordsed kärajad.
• Esmakordselt korraldasime töövarjupäeva Pooltevahetus kodanikupäeval 26. novembril.
• Seadusandluses õnnestus kaotada sihtasutusel absoluutne auditikohustus.
• Moodustasime Tallinna vabaühenduste võrgustiku.
• Kutsusime kokku rahastajate võrgustiku, et kuidagi tingimuste ühtlustamisega edasi minna. Erilist hoogu see sisse ei saanud.
• Märtsis toimus kevadkool argumenteerimisoskuste teemal.
• Suvekooli teemaks septembris oli ei ütlemine.
• Taaslõime liikmetegevuste eest vastutava töökoha, kus asus tööle Martin Meitern. Algasid regulaarsed liikmeklubid.
• Lõpuni jõudis kahe-aastane vabaühenduste arenguprogramm.
• Kooskirjutasime vabaühendustega ülevaate kodanikuühiskonna arengust, mida arutati Riigikogu järjekordsel kuulamisel. Täiskogu ees esines esmakordselt ettekandega EMSLi juhataja.
• Kogu aasta kestis uue kodanikuühiskonna arengukava koostamine.
• Liikmete arv oli 111 – Liitusid Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, Avatud Maakaardi Selts, Convictus Eesti, Linnalabor ning ETNA Eestimaal. Tegevuse lõpetas Võsu Arengu Selts ning välja astus Ida-Virumaa Külade Esindus, kes on meie liikme Kodukandi liige.

2009

• KOV valimisteks sai koostatud esimene hea valimistava
• Kõvasti kõneainet pakkusid Teeme ära! Minu Eesti mõttetalgud, mis lõid sadu uusi kodanikualgatusi ja kus EMSL pakkus “juriidilist keha”, kelle kaudu käisid suuremas osas taotlused ja aruandlus, lisaks püüdsime tuhatkonnale korraldajale toeks olla ideede läbiarutamise etapis ja kommunikatsioonis
• Valmis kaasamise käsiraamat Hille Hinsbergilt ja Urmo Kübaralt
• Käivitus vabaühenduste arenguprogramm, toetas VÜF
• Algas uuringuprogramm “Suutlik sektor”, et selgitada ühenduste jaoks oluliste küsimuste mõjusid
• Riigikogu tegi hulga muudatusi vabaühenduste seadusandluses.
• Majandus on omadega sügises, kontoriruumide omanik seda veel ei tea, oktoobris tuleb taas kolida. Seekord hõredasse Rotermanni kvartalisse. Ühist kontoripinda jagab juba kümmekond organisatsiooni: (Heateo Sihtasutus, Terve Eesti Sihtasutus, SINA noorteprogramm, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Tegusad Eesti Noored, Valgevene Uus Tee), aga ka uutega (Noored Kooli, Fairtrade, Mondo, Eesti Roheline Liikumine)
• EMSLi põhikiri viiakse vastavusse muutunud MTÜde seadusega ja lihtsustatakse üksjagu. Nõukogust saab seaduse mõistes volinike koosolek.
• Käivitus ammuoodatud töö venekeelsete vabaühendustega, vedajaks sai Tatjana Lavrova.
• EMSL liitus Euroopa katusorganisatsioonide võrgustikuga ENNA.
• Suvekooli teemaks oli mõju hindamine.
• EASi tellimusel valmisid uued eesti- ja venekeelsed juhendid vabaühenduse asutamisest ning raamatupidamisest-maksudest.
• Liikmete arv – 108 – kasvas enam kui kunagi varem sel aastatuhandel.

2008

• Tegevust alustasid KÜSK ja VÜF, parim aasta vabaühenduste rahastamises, aga see jäi ka viimaseks, teisel poolaastal kärbiti juba riigieelarvet
• Esimesed Teeme ära! talgud, kus ka EMSL oli korralduses osaline
• Omalaadne kodanikualguse peatõstmise aasta, Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta, Märkamisaja öölaulupidu, toetus Gruusiale sõjas Venemaaga
• Majandusvajutis pole veel päris käes, kontoriruumidesse plaanitakse korterid ehitada. Tuleb taas kolida, uueks koduks saab aasta algusest Toompuiestee 17a, omavahel tuntud Gagarini puiesteena.
• EMSLi nõukogu liikmetena lõpetasid Jüri-Ott Salm, Reet Valin ja Monika Salu, 16. mail valiti uuteks liikmeteks Allar Jõks (ülesseadjaks EMSLi nõukogu), Aare Hõrn (Fenno-Ugria Asutus), Mall Hellam (Avatud Eesti Fond), Eimar Veldre (Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Üliõpilaskondade Liit), Maarja Mändmaa (Eesti Naabrivalve) ja Rainer Nõlvak (Eestimaa Looduse Fond).Mändmaa ja Rainer Nõlvak. Nõukogu esimeheks valiti aasta lõpus Maarja Mändmaa.
• Kontorisse lisandus varem Riigikantseleis töötanud Anna Laido, KÜSKi juhatajaks saanud Agu Laiuse töö eurofondide koostöövõrgustiku projektijuhina võttis üle Silver Pramann. Suvel lahkus töölt kommunikatsioonijuht Kadi Maria Vooglaid, aasta lõpuni toimetas ajakirja Hea Kodanik seejärel Eric Katskowski.
• EMSLi infolehest sai suvel värvilisem ja parem ajakiri Hea Kodanik.
• Oktoobris toimusid esimesed Eesti vabaühenduste kärajad teemal “Mida EKAK on meile andnud?”, osales 185 inimest.
• Algas EMSLi üks pikemaid projekte “Paremad poliitikad” koostöös Praxisega
• Riigikogu otsustas, et ka MTÜde aastaaruanded hakkavad edaspidi äriregistrile minema.
• Käivitus Hea Kodaniku ajaveeb
• Suvekoolis “Juhiks kasvamine” osales ca 150 inimest
• Välja anti ingliskeelset uudiskirja
• Aasta kodanikuks valiti Rainer Nõlvak (kes tegi suvel ka ettepaneku hakata EMSLit kutsuma vabaühenduste liiduks, nagu paari aasta pärast ka läks)
• Liikmete arv – 98

2007

• Esmakordselt läksid vabaühendused parlamendivalimistele oma manifestiga.
• Riigikogus jäi valimiste eel koalitsiooni häältega ära traditsiooniline kodanikuühiskonna arengu arutelu, ettekäändel, et enne valimisi toimuv senitehtu ülevaatamine ja hindamine ei oleks uuele koosseisule „moraalselt siduv“.
• Loodi Kodanikuühiskonna Sihtkapital, mille kontseptsiooni töötas välja EMSL.
• Suvekool “Kaasamise akadeemia” koos Riigikantseleiga
• Katsetati esmakordselt tegevust kohalikul tasandil, ühenduste ja KOVi koostöö edendamisega Vigala vallas
• Avanes ka Norra ja EMP majanduspiirkonna Vabaühenduste Fond, mille konteptsiooni töötas samuti välja EMSL.
• Suvel lahkub viimane EMSLi vanadest töötajatest, raamatupidaja Malle-Mai Klausen. Jätkab Janek Keskküla.
• Valmisid EMSLi uued visioon, missioon ja strateegilised eesmärgid.
• Aasta kodanikuks valiti Lagle Parek.
• Liikmete arv – 89

2006

• Palju tööd Norra ja EMP finantsmehhanismi väljatöötamisega.
• EMSLi juhatajana töötab tähtajaliselt Marit Otsing, septembrist Urmo Kübar.
• Kristina Männi lahkumise järel lõpetab ka raudvara Katrin Kala.
• Ruume hakkab nappima, kontorit jagatakse Heateo Sihtasutusega, sõpru lisandub, kolitakse vanalinnas ümber, uueks asukohaks Pikk tn 11.

2005

• Valmis aruanne “Vabaühenduste arengust Eestis”
• Kevadel liitub EMSLiga liikmeprogrammi juhina Urmo Kübar
• Liikmete arv – 81

2004

• Välja töötati EMSLi strateegilised suunad aastateks 2005-08.
• Sügisest liitub EMSLiga meediakoordinaatori ametis Alari Rammo.

2003

• Kolitakse Teatriliidu majja Uus tn 5

2002

• Eesti mittetulundusühingute ümarlaud võtab vastu vabaühenduste eetikakoodeksi ja sõnastab hea kodaniku põhimõtted
• Riigikogu kinnitab Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni, mis kirjeldab must valgel riigi ja kolmanda sektori koostööd ning kohustab parlamenti iga kahe aasta tagant asja arutama

2001

• Toimub Eesti esimene ühenduste ümarlaud, 428 inimest ja 300 ühendust. Ümarlaual valitud Esinduskokku kuulub ka EMSLi juhataja
• EKAK antakse üle Riigikogule ja tutvustatakse rahvusvahelisel areenil
• EMSL teeb koostööprojekte rahvusvahelisel tasemel
• Suvekooli teemaks on Euroopa Liit MTÜde vaatenurgast
• Eesti Vabatahtlike Keskus muutub iseseisvaks juriidiliseks isikuks ning EMSLi lepingupartneriks
• Liikmemaksuvõlglased arvatakse välja ning liikmeid jääb alles 98

2000

• EMSL-i piirkondlikud tugikeskused (tänased MAKid) alustavad tööd Tallinnas, Rakveres, Jõhvis, Narvas, Tartus, Võrus, Viljandis, Paides, Haapsalus, Kuressaares ja Kärdlas.
• Aasta tegijate kategooriatesse lisandub aasta vabatahtlik
• EMSL liitub maailma katusorganisatsiooniga CIVICUS
• Valmib EKAKi esimene versioon, arutelud üle Eesti
• Koostöös USAIDiga töötatakse välja vabaühenduste elujõulisuse indeks
• Suvekooli teemaks on “Kodanikeühiskond ja kolmas sektor”
• Augustis tuleb juhatajaks Kristina Mänd, EMSL jätkab üheliikmelise juhatusega ja luuakse liikmete valitav nõukogu
• Liikmeid 129

1999

• Võetakse vastu EMSLi uus põhikiri
• EMSLi ja Riigikokku kandideerijate ümarlaud ja eri valdkondade katusorganisatsioonide koostöökokkulepe
• Esimene EMSLi suvekool Laulasmaal, “Vabadus, vastutus, koostöö”, 96 osavõtjat
• Kutsutakse kokku Eesti Mittetulundusorganisatsioonide Konsultatiivnõukogu
• Novembris esimene Eesti mittetulundusorganisatsioonide konverents-mess “Ühiskond teelahkmel”
• Koostöömemorandum 10 eesti erakonna ja 10 MTÜ vahel
• Moodustatakse Koostöökoda, mis hakkab välja töötama Eesti Kodanikeühiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK)
• Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi toel sõlmitakse lepingud üheksa organisatsiooniga üle Eesti piirkondlike tugikeskuste töö alustamiseks
• Liikmeid 122

1998

• Ühendustele hakatakse pakkuma juriidilise abi teenust
• Juhatajaks saab sügisel Kadri Kopli
• Koostöös Humanitaarinstituudi ja Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Instituudiga viiakse läbi mittetulundusühingute ja sihtasutuste üle-eestiline  uuring
• EMSL-i juures alustab tööd Eesti Vabatahtlike Keskus
• Algab projekt “Eesti valitsusväliste organisatsioonide jätkusuutlikkuse tugevdamine”, mille kaudu nõustatakse ühendusi üle Eesti ja mis paneb aluse EKAKi loomisele
• Liikmeid 101

1997

• Valminud MTÜde ja SAde seadusi tutvustatakse avalikkusele
• Koostatakse hulk abimaterjale vabaühendustele
• Koostöös Eesti Humanitaarinstituudiga valmib uurimus Eesti vabaühenduste arengusuundadest
• Hakatakse valima kodanikuühiskonna aasta tegijaid, alguses vaid MTÜ, SA ja toetaja.
• EMSL kantakse 1. märtsil tänasesse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse
• Liikmeid on 105

1996

• 1996. aasta 19. septembril toimunud üldkoosolekul otsustati edasi tegutseda EMSLi nime all, juhatuse liikmeteks valiti Mall Hellam, Toivo Toomemets, Kalle Liiv, Mare Aru, Tiina Randma, Heli Kask, Urmas Kõiv, Mart Trummal, Tarmo Varendi ja Ene Veiper.
• Augustis saab tegevjuhiks Heli Aru
• Kolitakse Endla tänavale
• Avatakse infokeskus MTÜde nõustamiseks
• EMSL saab esimese rahastuse Eesti valitsuselt
• Avatakse www.ngo.ee
• Liikmeid on 67

1995

• 22. märtsil 1995 viidi tegevus kooskõlla toonase “Mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse” nõuetega ja otsustati üldkoosolekul tegevuse jätkamine mittetulundusühinguna. “Asutajateks” olid füüsiliste isikutena Mall Hellam, Mart Trummal, Toivo Toomemets, Urmas Kõiv, Kalle Liiv ja Ene Veiper. Juhatuse liikmeteks valiti Mart Trummal, Toivo Toomemets, Urmas Kõiv, Kalle Liiv, Ene Veiper ja Tiina Randma.
• 10.07.1995 teatas Riigikatselei vastuseks 30.05.95 saabunud uutele dokumentidele, et edastas taotluse õigusekspertiisi tegemiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning kumbki ei pidanud võimalikuks põhikirja ümberregistreerimist, sest see ei vasta seaduse nõuetele – sätestamata oli liikmemaksude kehtestamise ja tasumise kord ning suurus. Samuti ei esitatud riigilõivu tasumise kviitungi ärakirja.
• 28. septembril tasuti siis Tallinna Maksuametile põhikirja muutmise riigilõiv – 1000 krooni.
• 1995 kevadel sai tegevjuhiks Heli Kask.
• EFK asub Soome-Ugri Rohujuurte Ühenduse ruumes Tallinnas Vaimu tänaval
• Alustatakse koolitusi KOVide, ärisektori ja ühenduste koostööks

1994

• Algab töö seadusandluse parandamiseks, esmakordselt tulevad ühe laua taha kokku avalik ja kolmas sektor
• Ilmuma hakkab regulaarne infoleht
• Koostatakse Eesti fondide teatmik
• Pannakse paika EFK liikmelisuse printsiibid

1993

• Toimuvad esimesed infopäevad
• Luuakse sidemed rahvusvaheliste organisatsioonidega, saadakse ka esimene välistoetus: Prantsusmaa fondilt Les Fonds Europeen pour la Liberte d’Expression 916 dollarit igapäevaste majanduskulude ja arvete tasumiseks.
• Algab pikaajaline koostöö Charles Stewart Mott Foundationi (üksi 1993-94 aastateks 35 000 dollarit!) ja Avatud Eesti Fondiga
• Kehtestatakse liikmemaks – vähemalt 100 krooni aastas, vastavalt materiaalsetele võimalustele

1992

• 1992. aasta jaanuaris asutamisdokumendid saanud Riigikantselei edastas need arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile, kes teatas 17.02.1992 muuhulgas, et vastavalt ENSV seadusele “Kodanike ühenduste kohta” võib “kõnesolev Keskus ühendada ainult ühiskondlike organisatsioonidena tegutsevaid Fonde” ning et “Keskuse liikmete hulka ei peaks kuuluma riiklikud (ametkondlikud) fondid. Lisati ka, et põhikirja registreerimine peaks toimuma kas Eesti Vabariigi Valitsuses või mõnes Valitsuse poolt määratud ametkonnas. Ministeerium tegi ka hulga parandusettepanekuid põhikirja. Alla kirjutanud ministri esimene asetäitja E. Roose.
• 09.04.1992 saatis riigiminister U. Veering parandatud dokumendid rahandusministeeriumisse.
• Vastavalt seaduse “Kodanike ühenduste kohta” §13-le registreeriti rahadusministeeriumi määrusega EFK põhikiri 24. aprillist 1992. Alla kirjutanud minister R. Miller.
• Tallinna linnavalitsus registreeris EFK numbri all 01154343 oma ettevõtete asutuste ja organisatsioonide registris 15. mail 1992. Alla kirjutanud ettevõtluse osakonna juhataja Margus Saar.
• Millalgi 1992. aastal esitas EFK toetustaotluse Rahandusministeeriumile, et alustada sisulise tööga. Eelarveks juuni-august 1992 nähti ette 72 000 rubla. Ministeerium vastas 27.05.1992, et “läbi vaadanud Teie taotluse riigieelarvest toetuse saamiseks Eesti Fondide Keskuse esialgsete kulutuste katmiseks, teatab, et käesoleval ajal puuduvad võimalused nimetatud vahendite eraldamiseks. Riigieelarve vahendid suunatakse esmajoones vabariigi sotsiaalsfääri asutuste ülalpidamiskulude katmiseks, aga samuti pensionäridele elatusrahade ning lastele lastetoetuste maksmiseks. Arvestades eelarveliste vahendite piiratust on samal ajal vähendatud riigieelarvest finantseeritavate asutuste kulutusi inventari soetamiseks, kapitaalremontide ja kapitaalmahutuste teostamiseks. Lähtudes eeltoodust soovitame Eesti Fondide Keskuse ülalpidamiskulud katta keskusega liitunud ühiskondlike fondide poolt tehtavate eraldiste arvel.” Alla kirjutanud ministri asetäitja A. Vinnal.

1991

EFK asutajad aastal 1991:

• Tallinna Keskkonnafond – Aino Ahven
• Tallinna Jäätmehooldefond – Haili Kapri
• Heategevusfond Kaasabi – Valeri Novikov
• Eesti sihtasutus Soomes Viro-Säätio – Mart Meri
• Virumaa Fond – Rivo Noorkõiv
• Mahyd-Fond – Lembit Reimal
• Saaremaa fond – Ants Haavel
• Avatud Eesti Fond – Mall Hellam
• Peretoetusühendus Humane – Elmar Truu
• Kiviõli Tšernobõli Fond – Matti Perle
• Kohtla-Järve ja Ida-Virumaa Tšernobõli Fond – Sergei Beloussov
• Eesti Informaatikafond – Ustus Agur
• Eesti Teatrifond – Toomas Viik
• Rakvere Teatri Fond – Arvi Mägi
• Tapa Fond – Kairi Kamarik
• Eesti Muusikafond – Tea Kurvits
• Tallinna Linnakujunduse Fond – Kersti Lootus
• Tallinna Vanalinna Fond – Toomas Ando
• Tallinna Kaubanduse Arendamise Fond – Jaagup Joost
• Eesti Sotsiaaluuringute Fond – Maria Guž
• Fond Mõõk – Peep Raid
• Otepää Tervisefond
• B.G. Forseliuse Fond – Madis Linnamägi
• Eesti Hariduse Innovatsiooni Fond – Eenok Haamer, Sirje Priimägi
• Kultuurifond – Kalle Liiv
• Oleviste Heategevusfond – Genaadi Pentikäinen

• Asutamiskoosolekut vedas ülemnõukogu liige Ivar Raig, koosoleku sekretär oli ülemnõukogus töötanud nüüdne suursaadik Tiina Intelmann. Vaata esimest põhikirja.
• 1991. aastal valiti EFK juhatusse Kalle Liiv, Ants Haavel, Mall Hellam, Rivo Noorkõiv, Sirje Priimägi, Ivar Raig ja Elmar Truu. Juhatuse esimeheks valiti Eesti Kultuurifondi esimehe esimene asetäitja Kalle Liiv. EV Ülemnõukogu liige Ivar Raig taandas oma kandidatuuri, kandideeris ka AEFi tegevdirektor Mall Hellam.
• EFK asukohaks oli Olevimägi 14, 200101 Tallinn, kasutati Eesti Kultuurifondi ruumides üht lauda.
• Tegevdirektori kohusetäitjana tegutses Piret Hein, detsembrist sai tegevdirektoriks Rita Tamm.