Kindad
Kindad on käekatted, mis kaitsevad käsi nt külma eest.[1]
Kindaid, millel on iga sõrmeosa eraldi, nimetatakse sõrmkinnasteks, ühendatud sõrmeosaga kindaid nimetatakse labakinnasteks. Tavaliselt on kindad nahast, riidest või kootud, uuemal ajal ka mitmesugustest tehismaterjalidest (eriti töökindad, mille puhul on oluline materjali vastupidavus).
Eesti alal on kindad tavalised alates 17. sajandist.[1] Vanemad nn viltkindad valmistati puu- või luunõelaga nõeludes, hiljem muudeti kude vanutades vilditaoliseks. Viltkinnastele järgnesid varrastel kootud, geomeetrilise- või taime- ja loomamotiiviga laba- ja sõrmkindad. Vanemad kindad on suuremustrilised, kahevärvilised, hiljem muutus kiri peenemaks ja värvirikkamaks. Pärnu- ja Viljandimaal levis sõrmkinnaste roosimine so tikandina mõjuvate kirjade kudumine, hiljem õmblemine kindale. Sellised kindad olid Pärnumaal valge ja Viljandimaal punasepõhjalised. Eraldi tetakse veel valgeid villaseid või linaseid vikkelkindaid.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 84
- ↑ Eesti talupoja käsitööd. Eesti Rahva Muuseumi näituse kataloog. Teaduslik kirjandus, Tartu, 1945, lk 10-11
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kinnas |