Rjurik

Rjurik (umbes 830 – arvatavasti 879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.

Arvatav elulugu

Andmed tema elu ja tegevuse kohta on küllalt napid ja vastuolulised, kuid traditsiooniliselt peetakse teda Rjurikovitšide valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehk russide soost – seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatištševi oletusel võis Rjurik olla vendide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu.

Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Isana nimetatakse veel Ingvarit, kelle kaudu Rjuriku esivanemate liin võis ulatuda legendaarse Skandinaavia valitseja Harald Hildetandi ning Skjöldingi valitsejasooni. Kõik need versioonid on väga oletuslikud.

Rjuriku poeg võis olla Igor (877 – arvatavasti 946).

Vene kroonikate andmetel ("Jutustus möödunud aegadest" jt) tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki mere tagant kolm venda-konungit – Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust Novgorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik Novgorodi (Holmgardi) linna rajaja.

Kroonikate järgi suri Rjurik 879. aastal ning andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes tal ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Tema järglased valitsesid Kiievi-Venet 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612.

Uurijate oletusi

On kaheldud, kas Rjurik on üldse ajalooline isik, ja teda on peetud väljamõeldud tegelaseks rahvapärimusest.

Mõningate oletuste kohaselt eksisteeris reaalselt vaid Rjurik ning kaks ülejäänud venda on võõrkeelseid allikaid valesti tõlgendanud vene kroonikakirjutajate eksituse tulemus: tegelikult olevat maale tulnud Rjurik oma kojaga (sine hus) ja ustava malevaga (tru voring). Teiste oletuste järgi oli "Sineus" slaavipärane kuju nimest "Signjotr" ja "Truvor" nimest "Thorvald".

"Rjurik" on slaavipärane kuju germaani nimest, mis esines või esineb ka kujudel Roderick, Hrodric, Hroðricus, Hrörek, Hrœrekr, Hrørīkr, Rørik, Hrödar, Hröder ja Hrēðrīk. Mõned uurijad samastavad Rjurikut frangi kroonikatest tuntud Haithabu soost Dorestadi Rørikiga, kes sündis umbes 810–820 ja kuni 860. aastani Lääne-Euroopas erinevaid alasid rüüstas.

Vene ajalookirjanduses on varjaagide rolli suhtes Vana-Vene riigi tekkimisel väga vastandlikke seisukohti, mis põhinevad mitte üksnes ajalooallikatel, vaid ka ajaloolaste ideoloogilisel orientatsioonil. Osa ajaloolaste arvates valitses Rjurik algul Ladogas, kust arheoloogilistel kaevamistel on leitud mitmeid 9. sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras 862 ise soodsas olukorras võimu Novgorodis; müüt varjaagide valitsema kutsumisest tekkis alles 11. sajandil ning sattus 12. sajandil kroonikatesse Vene valitsejasoo päritolu seletuseks.

Kuna paljud Rjurikust meesliini pidi pärinevad Vene aristokraatide perekonnad kuuluvad N1c1 haplogruppi, mida on sageli soomeugrilastega seotud, on paljud inimesed ka "geneetilist Rjurikut" soomeugrilaseks pidanud. Jaakko Häkkinen peab geneetika sel moel keelega sidumist alusetuks ja leiab, et korrektne teaduslik lähenemine eeldab kõigepealt Rjuriku meesliini algupära koha määratlemist ja siis vaatamist, mis keelt sellel ajal ja selles kohas räägiti. Ta toob välja, et N1c1 haplogrupp jaguneb erineva päritoluga (sealhulgas näiteks Hispaania) alarühmadeks. Häkkineni analüüs näitab, et Rjuriku järglaste haplotüübid kuuluvad sellesse alarühma, mis pärineb Skandinaaviast. Kuna ka "Jutustus möödunud aegadest" nimetab teda skandinaavlaseks ja esimeste Vene valitsejate nimedel on Skandinaavia etümoloogia, peab Häkkinen Rjuriku Skandinaavia päritolu väljaspool kahtlust olevaks.