Mine sisu juurde

Teadus

Allikas: Vikitsitaadid
Leht Leonardo da Vinci märkmikust
Laurent de La Hyre, "Grammatika allegooria" (1650)
Harriet Jane Moore (1801-1884), "Michael Faraday laboratooriumis", s.d
Joaquín Sorolla, "Dr Simarro mikroskoobi juures" (1897)
Enn Tõugu rääkimas teadusilma ja muu maailma vahel olevast lõhest

Teadus on uusaegses ühiskonnas levinud praktika uute teadmiste hankimiseks nende pideva kriitilise süsteemse kõrvutamise, katsetamise, põhjendamise, retsenseerimise ja kummutamise teel. Funktsionaalses mõttes on teadus kõik see, mida rahastatakse teaduse rahastamiseks ette nähtud allikatest.

Draama

[muuda]

On asju maal ja taevas rohkem, sõber,
kui kogu teie teadus unes näeb.

  • William Shakespeare, "Hamlet", 1. vaatus, 5. stseen, tõlkinud Georg Meri. Rmt: W. Shakespeare, "Kogutud teosed", EKSA, 2014, lk 1171
  • Märkus: ingliskeelses algversioonis seisab eestikeelse "teaduse" kohal sõna philosophy ning ka paljudesse teistesse keeltesse on see tõlgitud "filosoofiaks". Samas peeti Shakespeare'i-aegses inglise keeles "filosoofia" all sageli silmas just "loodusfilosoofiat", milleks nimetati tollal kujunemisjärgus olnud loodusteaduslikke praktikaid.

Proosa

[muuda]
  • Teaduste tühisus. - Teadus välistest asjadest ei paku mulle häda ajal lohutust selle vastu, et ma ei tunne kõlblust; aga teadus kommetest pakub mulle alati lohutust selle vastu, et ma ei tunne teadusi välistest asjadest.


  • Parim kõigi teaduste juures on nende filosoofiline sisu, nagu elu orgaanilises kehas. Kui defilosofeerida teadused - mis jääb siis üle? Maa, õhk ja vesi.
    • Novalis. "Aforisme ja fragmente", tlk Krista Räni, LR 19/2006, lk 15


  • Teaduste neli epohhi:
lapsik, poeetiline, ebausklik;
empiiriline, uuriv, uudishimulik;
dogmaatiline, didaktiline, pedantne;
ideaalne, metoodiline, müstiline.


  • Kogu teaduse ajaloos ei ole mitte ainustki näidet selle kohta, et mõnes vaidluses — näiteks Leibnizi ja Clarke’i vahel — oleks üks end teise poolt lööduks tunnistanud, isegi mitte poolenisti lööduks.
    • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004, lk 62



  • "Äh, memmepoeg oled, nagu näen!" sõnas Bulba. "Sa, pojuke, ära ema kuula — tema on naine ega tea midagi. Mis hellitust teil vaja on? Kes teid hellitavad? Lage väli ja tubli ratsu — need olgu teie hellitajad! Näete seda saablit siin? See olgu teie ema! Kõik muu on praht, mis teile pähe tuubitakse: akadeemia ja kõik need raamatud, aabitsad ja filosoofia, ja pagan teab mis veel, — ma sülgan kõige selle peale!..." Siin poetas Bulba jutu sekka säärase sõna, mis ei kannata isegi kirja panna. "Parem saadan teid veel selsamal nädalal Zaporožjesse. Seal on alles teadus, mis on teadus! Seal on teie kool; ainult seal pannakse teile aru pähe." (lk 7)


  • Neid kannatusi, olgu märtri või ohvri omi, mis käivad kaasas inimajaloo iga edasiliikumisega, leiame igas linnas, sadade kodukollete ees; ja ei pruugi karta väikeste asjade võrdlemist suurtega; sest kas teadus ei räägi meile, et tema kõrgeim eesmärk on leida ühtsus, mis seoks kõige pisemaid asju kõige suurematega. Loodusteaduses, nagu ma aru saan, ei pea need, kes oskavad laiahaardeliselt näha asjade suhteid, mitte midagi tühiseks, sest igal isendil on nähtuste tohutus kogumis midagi öelda.


  • Teadus annab meile telegraafi, elektrivalguse ja meditsiinilise diagnoosi ning ennetab ja ravib edukalt teatud haigusi. Religioon annab aga hingeravi kujul mõne jaoks rahu, moraalse tasakaalu ja õnne ning ennetab teatud haigusi sama hästi kui teadus, ja mõne inimese puhul isegi paremini. Ilmselt on maailma aaretelaeka avamiseks nii teadusel kui ka religioonil sobiv võti selle jaoks, kes seda vaid kasutada oskab. Sama ilmne on aga, et kumbki neist ei ole ammendav ega välista teise samaaegset kasutamist. Miks ei võiks maailm olla niivõrd keerukas, et koosneda paljudest üksteisega põimunud reaalsustest, mida tuleb ka erinevalt käsitleda? (lk 133-134)
  • Jama on jama, isegi kui ta kannab teaduse nime. Inimkogemus tervikuna, kuivõrd näen teda objektiivsena, sunnib mind hülgama "teaduse" ahtad piirid. Kahtlemata on tegelik maailm palju keerulisem, kui peab võimalikuks loodusteadus. (lk 523)
    • William James, "Usulise kogemuse mitmekesisus: uurimus inimloomusest", tlk Indrek Meos, 2013


  • 6.52 Me tunneme, et isegi kui kõigile võimalikele teaduslikele küsimustele on vastatud, pole meie eluprobleeme veel isegi mitte puudutatud. Muidugi ei ole siis ka ühtki küsimust järele jäänud; ja just see ongi vastus.
    • Ludwig Wittgenstein, "Loogilis-filosoofiline traktaat", tlk Jaan Kangilaski ja Veiko Palge, Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 199


  • Teadus on ikkagi peamiselt meetod probleemide püstitamiseks ja lahendamiseks. Ta ei ole faktide kogu, vaid protseduuride korraldamise viis. Tema otsene eesmärk on nähtustest aru saada, mitte neile jäika süsteemi peale suruda.
    • Hilda Taba, "Kasvatuse dünaamika", III peatükk "Kujunemise printsiibid", tlk Ilmar Anvelt ja Katre Ligi. Rmt: "Kasvatus ja haridus", 2015, lk 154


  • [Kapten:] "See kõlab, nagu olnuksid marslased üsna naiivsed."
[spender:] "Ainult siis, kui tasus olla naiivne. Nad lakkasid liigselt ponnistamast, et kõike hävitada, et kõike alandada. Nad sulatasid kokku religiooni, kunsti ja teaduse sellepärast, et põhiliselt pole teadus muud, kui ime uurimine, mida me ei suuda kunagi seletada, ja kunst on selle ime interpretatsioon. Nad ei lasknud kunagi teadusel purustada esteetilist ja ilusat. Kõik seisneb lihtsalt määras. Maa inimene mõtleb: "Sellel pildil tegelikult ei ole värvusi. Teadlane võib tõestada, et värvus sõltub valgust reflekteerivate rakkude paigutusest aines. Sellest järeldub, et värvus ei ole vaadeldavate esemete reaalne osa!" Kaugelt nutikam marslane ütleks: "See on ilus pilt. Ta sündis inspireeritud mehe käe ja vaimu läbi. Selle idee ja värv on elust võetud. See asi on hea"."


  • [Paps:] Elu Maa peal ei saanud iialgi sellisesse korda, et oleks saanud teha midagi väga head. Teadus jooksis meist liiga kiiresti liiga kaugele ette ja inimesed ekslesid selles mehaanilises metsikuses nagu lapsed, kes teevad ilusaid asju, masinavärke, helikoptereid, rakette, pannes rõhku vääradele üksikasjadele, rõhutades rohkem masinaid kui seda, kuidas nendega ümber käia.



  • [Tulnukas:] "Sa tead, miks Wainwright ja teised temataolised tüübid mind kardavad, eks?" küsis Karellen. Tema hääl kõlas nüüd raskemeelselt, nagu veereksid suure oreli helid katedraali lae alla. "Sa võid leida temataolisi mehi kõikidest maailma religioonidest. Nad teavad, et me esindame mõistust ja teadust, ja kui kindlad nad ka poleks oma usus, kardavad nad, et me kukutame nende jumalad. Mitte tingimata mingi kaalutietud teoga, vaid peenemal moel. Teadus võib religiooni hävitada, jättes sellele lihtsalt tähelepanu pööramata või kummutades selle õpetusi. Niipalju, kui mina tean, pole keegi kunagi tõestanud, et Zeusi või Thori pole olemas, kuid neil on praegu väga vähe kummardajaid. Igasugused Wainwrightid kardavad samuti, et meil on teada tõde nende uskude tekkimise kohta. Kui kaua, küsivad nad, oleme me juba inimkonda jälginud? Kas me oleme näinud Muha­medi Mekkast põgenemas või Moosest juutidele nende seadusi toomas? Kas me teame kõike, mis on valesti nendes lugudes, mida nad usuvad?"
"Ja kas te teate siis?" sosistas Stormgren poolenisti iseendale.
"See ongi kartus, Rikki, mis neile rahu ei anna, kuigi nad pole seda kunagi avalikult tunnistanud, Usu mind, meil pole mingit mõnu inimeste uskumuste hävitamisest, kuid kõik maailma religioonid ei saa ju õiged olla, ja nad teavad se­da. Varem või hiljem peab inimene tõe teada saama, aga praegu pole selleks veel aeg."


  • Clarke'i esimene seadus: Kui silmapaistev, ent vana teadlane väidab, et miski on võimalik, siis on tal peaaegu alati õigus. Kui ta väidab, et miski on võimatu, siis on väga tõenäoline, et ta eksib.
    • Arthur C. Clarke, "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future", 1962
    • Võib-olla vajab omadussõna "vana" täpsemat määratlust. Füüsikas, matemaatikas ja astronautikas tähendab see vanemat kui 30 eluaastat; teistes teadusharudes lükkub seniilsuse avaldumine vahel edasi neljakümnendatesse eluaastatesse. Mõistagi leidub sellest hiilgavaid erandeid; ent nagu iga värskelt kolledži lõpetanud teadur teab, ei ole viiekümnenda eluaasta piiri ületanud teadlastest kasu muuks kui juhatuse koosolekuteks, ning nad tuleks iga hinna eest laborist eemal hoida!
      • Arthur C. Clarke, "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future", 1962; täiendatud trükk 1973




  • Mida otsisin õieti, kui minu jaoks juba oli olemas keiserriik, mis ulatus Prahast Salernosse ja Viinist Salamancasse. Selles riigis valitsesid samad seadused ja ühine keel, mida kõik mõistsid. See oli teaduse ja kunsti keiserriik, kus polnud vahet böömlase ja sitsiillase, isegi mitte kreeklase ja juudi vahel. Siin ei olnud piire ega sillamaksu, isegi laiad jõed ja kõrged mäed ei lahutanud meid. Kaks korda kaks on neli nii siin- kui sealpool Alpisid. Ja isegi kui meie teed sageli lahku läksid ja me nende pärast võitlesime — meie eesmärk oli ühine.


  • Sest kui keegi kord teaduse selgeks saab, ei unusta ta seda kunagi ära.
"Teadus on nagu jalgratas, mu armas härra," ütles sel puhul Mu Armas Härra, "kui te ükskord jalgrattasõidu selgeks olete saanud, oskate te elu lõpuni rattaga sõita!"
  • Jordan Radičkov, "Meie, varblased", tlk Mare Zaneva, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 17


Kui see haiseb, on see keemia.
Kui see ei tööta, on see füüsika.
  • Arthur Bloch, "Murphy seaduste täielik kogu", Käepärane sissejuhatus tänapäeva teadusse, tlk Toomas Niit, Tallinn: Ersen, 1999, lk 126


  • Selleks, et midagi uurida, peavad olema uuritav objekt, mõõteriist ja uurija. Viimased kaks peavad olema väljaspool objekti. Sellepärast ollaksegi edutud kahes uurimisvaldkonnas: need on maailm ja inimene. (lk 82)
  • Paljudel teadustel on tugev vundament: nad rajavad oma süsteemi punktile, hetkele ja nullile. (lk 83)
  • Mida üldtuntum teaduse tõde, seda enam opereeritakse sellega kui usutõega.
    • Arvo Valton, "Märklaud kilbiks", 1980, lk 29
  • Teadus on enneolematu müütide kogu, kus üksikisiku arvamused, kahtlused ja mõõtmiste juhuslikkus pakutakse objektiivse tõe pähe. Kuigi teatakse, et mõne aasta pärast

leiutatakse veelgi objektiivsem tõde.

    • Arvo Valton, "Tagasi tulevikku", 1985, lk 76


  • [Ozias Froats:] "Ma ei otsi midagi konkreetset. Teadust nii ei tehta; ma otsin lihtsalt, mis seal on. Kui alustada tööd kinnisideega selle kohta, mida sa leida soovid, siis sa seda tõenäoliselt ka leiad, ning eksid rängalt, ja ei märka vahest midagi tõelist, mis on sul otse nina ees."



  • Vastuolulisi suundumusi on märgata ka suhtumises neisse aladesse, mida tuntakse kui "pehmeid teadusi" - psühholoogias, sotsioloogias, sotsiaalpsühholoogias, sotsiaalantropoloogias ja nii edasi -, just neisse, kus tehakse nii palju huvitavaid avastusi meie enda kohta. Moes on selliseid teadusharusid mustata, nimetada neid "äpardunud" teadusteks. Pidevalt võib leida põlastavaid või üleolevaid vihjeid "äpardunud" teadustele. Kui kulusid kärbitakse, jäetakse kõigepealt kõrvale just need teadusharud. Aga huvitav on see, et need kõik on uued uurimisalad, väga uued, mõne iga on lühem kui pool sajandit. Kui vaadata neid tervikuna, näeme täiesti uut suhtumist meisse endasse, meie institutsioonidesse - erapooletut, uudishimulikku, kannatlikku ja juurdlevat suhtumist, mida pean võitluses meie metsikusega, meie kui karjaloomade pika ajalooga väga väärtuslikuks.


  • Madu kasvab, vahetades nahka. See on teadusprogressi täpne sümboolne väljendus. Selleks et jääda truuks iseendale, peab kultuuri arenemisprotsess õigel ajal järsku muutuma. Vana nahk muutub kitsaks ja enam ei kaitse, vaid takistab kasvu.


  • Sellistele asjadele nagu geograafia ja meteoroloogia vaatavad inimesed ikka ülalt alla ja halvustavalt, ja mitte ainult sellepärast, et nad esimese peal seisavad ja teine nad märjaks leotab. Need ei paista olevat päris õiged teadused*. Tegelikult aga on geograafia lihtsalt aeglasemaks jäänud füüsika, millele on paar puud otsa torgatud, meteoroloogia aga on täis lummavat kaost ja keerukust. (lk 7; * See tähendab, sellised, mille abil saaks mõnele loomale kolm lisajalga kasvatada ja ta seejärel õhku lasta.)


  • Teadus ei tunnista jumalat enda kõrval. Aga mingi tollipulk või vaaderpass, millega mõõta ka teadust ja selle loodisolekut üleilmses mõõtkavas, peab ju ometi olema. Ja nagu inimesed lõid jumala, kes nende üle valitseks, lõid ka teadlased oma jumala, kes nende üle valitseb ja mõõdab. Selleks jumalaks sai ETIS. Loomulikult on ta tänapäeval virtuaalne olevus, elab ainult internetis ja mõjutab sealtkaudu inimeste ajusid. Sa leiad ta päris hõlpsalt ja saad tema abil tutvuda kõigi meie teaduste õitsenguga. ETIS on see, kelle või mille kaudu on kõigile teadustele kehtestatud üks ja absoluutne mõõdupuu. Et kui paistab päike, siis paistaks ta kõigi peale, ja kui sajab vihma, siis sajaks ta kõigi peale, ja need teised sõnad. Ehkki ETIS-ele meeldib end tutvustada andmebaasina, on ta siiski jagav ja valitsev süsteem, võimu realiseerimise vahend.


  • Meie teaduslikus usus on olulised kaks käsku. Esimene: "Ära tapa (lõhu ega mürgita) seda, mida uurid!" Elu on terviknähtus, mis lakkab olemast, kui sidemed purustada. Usume, et õigete katsetulemuste saamiseks võib elavat lehte mõjutada ainult looduslike tingimuste (küll üsna äärmuslike) muutustega; sealjuures mõõdame lehes toimuvaid muutusi mittedestruktiivselt. Juba see käsk eristab meid üldisest usust bioloogiateaduses, et keerukas objekt tuleb jagada lihtsamateks osadeks ja uurida nende omadusi, sest terviklik organism on liiga keeruline – "ei saa sellest aru" (ei suuda modelleerida). Niisugune loogika on aga niisama hea kui püüda telliskivide omadusi uurides saada ettekujutus maja arhitektuurist. Teine käsk: "Tee ise!"


  • [...] teaduses on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema heebrea keeles, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti kirjanikuga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab rauda taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku.
  • Nüüd on tekkinud olukord, kus teadus liigub laiuti ja süvitsi – pea ei tea, mida saba teeb. Ühe eriala inimene on kaitsetu plära eest teiselt erialalt. Füüsikule võib ajaloost igasugust plära ajada – ta võib silda visata. Ajaloolasele võib aga füüsikast rääkida ulmet. Täppisteaduste juurde peab käima arusaam, et see pole tegelikkus. Ta õpetab teatud tüüpi edukust, teatud tehnikat. Ma olen nõus, et see kunst on vajalik. Aga küsimus on selles, mida me tahame saavutada. Kas me tahame saavutada kiiret edu mingis olukorras või seda, et inimene elaks täisväärtuslikku elu?


  • [Jaanus:] "Mu vanataat ütleb alati, et kokandus - see on tegelikult keemia. Ja keemia - see on teadus!"
"Teadus?" puhkes Astra nüüd tasa naerma. "Sinu klassi punasuise Evelini arvates on teadus ka huulte ja põskede värvimine, sinu arvates on teadus banaanide ja kohupiima kokkumätsimine. Kah mul teadlased! Iga titt, kes liivakooke teeb, on veel suurem teadlane!"
  • Reet Kudu, "Elu algab kümneselt", 2014, lk 43


  • Inimeste nutikus ja jäärapäisus ilmutavad end alati, kui teadlased üritavad kokku sobitada sageli üllatavaid, alati põnevaid ja vahel hirmutavaid asju, mida me maailma kohta teada saame.
    • Lisa Randall, "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017, lk 11




  • Selleks, et teadustegevus oleks loomulik osa kultuurist, ei piisa vaid teadustöö kõrgest tasemest ega ka mitte ühiskonna üldisest haritusest. Vaja on teadustööd ümbritsevat ja toetavat nn sõprus- ja toetajaskonda, kes teaduse avastusi ja liikumisi edasi kannab. Ehk veelgi üldisemalt: vaja on ühiskonna üldist vaimsust, mis väärtustab teadmisi ja teaduslikku mõtet. (lk 157)
    • Krista Aru, "Teadusmaailm ja avalikkus läbi aegade", rmt: "Teadusmõte Eestis IX: Teadus ja ühiskond", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2018, lk 148-158

Film

[muuda]
  • [Paalman Erikule:] Teadus, see on nagu kiirrong. Astud korraks maha ja tema kihutab edasi koos sinu reisikaaslastega ja mitte kunagi ei saa sa neid enam kätte.
    • Film "Supernoova", 1965


Luule

[muuda]

Vein, seks ja mullivann
ju käivad kah
kui mõnuleda parasjagu
Aga teadus teeb õnnelikuks!
Näha on!

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Teadus&oldid=122160"